Aleksandri kirikule aitavad sisu leida kunstiakadeemia tudengid

9. oktoober 2017 TEET KORSTEN
Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid Olga Sõtniku ja kirikuõpetaja Oleg Sevastjanovi juhatusel septembris Narva Aleksandri kiriku interjööriga tutvumas.

Eesti kunstiakadeemia (EKA) tudengid Olga Sõtniku ja kirikuõpetaja Oleg Sevastjanovi juhatusel septembris Narva Aleksandri kiriku interjööriga tutvumas.

Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengid otsivad oma tööülesande “Saal” käigus Narva Aleksandri kiriku saalile lahendusi ja tudengite töödest loodetakse inspiratsiooni ka kirikuhoone edaspidise funktsiooni leidmisel.

Kultuuriministeeriumi poolt on alates käesoleva aasta septembrist Narva Aleksandri kiriku hoonele otstarbe leidmine usaldatud projektijuht Olga Sõtnikule.

Kõiki osapooli kuulatakse 

“Kui mulle sellekohane ettepanek tehti, olin nõus, sest olen Narvas palju käinud ja teemaga tuttav,” ütles Sõtnik. Nüüdseks on Sõtniku vahendusel kirikut külastanud Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri III kursuse tudengid, kes hakkavad õppeaine “Saal” raames koostama Aleksandri kiriku saaliosast lähtuvaid projekte, makette ja joonistusi.

Ühes äsjase kirikuhoone külastusega kohtuti ka kohaliku luteri kogudusega, linnapea Tarmo Tammiste ja linna peaarhitekti Ivan Sergejeviga. Kõik osapooled esitasid oma visioone ja mõtteid.

Sõtniku sõnul ongi praegu tegu ideekorje perioodiga, mis peaks välistama ka olukorra, mis tekkis näiteks mullu oktoobris. Tollal käis kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits − vahest ennatlikult − välja idee, et kirikuhoonesse võiks kolida Narva raamatukogu, ja seda mõtet kiitis ka EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Narva linna juhid pidasid seda mõtet aga väga halvaks, sest neile tundus, et nende kanda püütakse veeretada suure ja edasist renoveerimist vajava hoone ülalpidamiskulud.

“Proovime aru saada, mida osapooled tahavad, mida ootavad ja mida nad kirikuhoonesse kindlasti ei taha. Loodame, et ka tudengite tööd aitavad kaasa sellele, et sünniksid uued ideed,” ütles Sõtnik.

Sõtnik on aru saanud, et kogudusele sobiks, kui kirikuhoonel oleks − muidugi lisaks sakraalsele funktsioonile − kontserdisaali otstarve. Kõige ulmelisemad ideed, mida Sõtnik on kuulnud kirikuhoone tuleviku kohta, on hotell ja ujula, aga realistlikumast vallast mainib naine, et ka Eesti Kontsert on teema vastu huvi tundnud.

Eeskujuks Jaani kirik 

“Meie tudengid peavad ühte saali tegema. Loomulikult on Aleksandri kiriku hoone väga inspireeriv, aga Narva probleeme me oma ülesande käigus muidugi ei lahenda. Mina ütleks, et Narva kirik ootab kontserdisaali tegemist − ega sinna midagi muud mõistlikku teha saa. Tore oleks, kui meie tudengite tööd aitaksid kaasa edasistele mõttetalgutele,” ütles sisearhitekt Juta Lember, kes EKA tudengite projekti “Saal” juhendab.

Lember on muide Peterburis asuva Jaani kiriku palju kiidetud siselahenduse autor − nii pole sakraalne ruum talle sugugi tundmatu. “Jaani kirikust sai väga hea kontserdipaiga, samas on see kohaliku koguduse käsutuses ja seal tegutseb ka Peterburi eestlaste selts. Sama võiks olla Aleksandri kirikus. Mulle tundub eriti vahva, kui põhjarannikut palistaksid vahvad kontserdipaigad − alates Peterburi Jaani kirikust, siis Narva Aleksandri kirik, siis Jõhvi kontserdimaja. Rakvereski planeeritakse oma kontserdimaja,” rääkis Lember.

Tudengite töödest Aleksandri kiriku saaliga seoses valmib ka näitus, mida eksponeeritakse samas tuleva aasta alguses.

EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus võimetuse tõttu täita finantskohustusi, mis koguduse eelmise õpetaja Villu Jürjo ajal olid võetud, ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. Mullu juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja. Lõplik ostuhind oli 375 000 eurot, millest poole tasus riik ja poole EELK. Sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud mõistlikku otstarvet. Kirikuhoone kuulub praegu siseministeeriumi bilanssi.