Jõhvi hariduse debatt keskendus huvitegevusele

6. oktoober 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Jõhvi volikogu hariduskomisjon jätkab arvatavasti ka pärast valimisi küsimusega, kas koolipäeva algust peaks hilisemaks nihutama. See saab toimuda juhul, kui ei kannata laste õhtune huvitegevus.

Jõhvi volikogu hariduskomisjon jätkab arvatavasti ka pärast valimisi küsimusega, kas koolipäeva algust peaks hilisemaks nihutama. See saab toimuda juhul, kui ei kannata laste õhtune huvitegevus.

Koolivälise arendava tegevuse mitmekesistamine ja kättesaadavamaks muutmine on oluline kõigile Jõhvi volikokku kandideerivatele nimekirjadele, selgus esmaspäeva õhtul raekojas toimunud haridusteemalisel debatil.

Kuigi debatti kuulama tulnud vallaelanikud soovisid teada, kuidas muudaksid volikokku pürgijad paremaks Jõhvi koolide sisu, kaldus Heidi Uustalu juhitud mõttevahetus rohkem nendele teemadele, mida kohalik omavalitsus saab reaalselt mõjutada. Huvitegevuse pakkumist saab.

Tasuta huviringid

Valimisliidu Jõhvi esindaja, vene põhikooli direktor Irina Šulgina tõi kitsaskohana välja, et olemasolevatest spordirajatistest ei piisa.

“Tahame leida võimalusi õppe- ja kasvatusprotsessi mitmekesistamiseks. Võimla ja ujula on hommikust hilisõhtuni rahvast täis, me ei saa vallaelanikele pakkuda nii palju võimalusi, kui nad tahavad. Koolijuhtidena oleme huvitatud ikkagi sellest, et meie lapsed saaksid maksimumi. On kohustuslik riiklik õppekava ja on lisaõpe, mille võimalusi peaksime laiendama.”

Šulgina tõi välja ka huvitegevuse tasude teema. “On peresid, kes saavad maksta huviringi eest, aga on ka vanemaid, kes tahavad oma lapsele vähemalt ühte tasuta huvitegevust.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Pavel Prokopenko leidis, et huviringid ja spordisaalid peaksid olema noortele tasuta.

“Seda on võimalik saavutada sellega, kui tõstaksime igas asutuses hinnakirja näiteks euro võrra, selgitades täiskasvanutele, et sellega nad panustavad Jõhvi noortesse. Ma arvan, et täiskasvanud ei paneks seda pahaks, kui noored saaksid end nii vaimselt kui ka füüsiliselt tervemana tunda,” arvas Prokopenko.

Ringid kooli ajal

Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Maris Toomel läheks veel sammu kaugemale ja lõimiks huvitegevuse koolipäeva sisse.

“Meie programmis on kõige olulisem märksõna n-ö kogupäevakooli rakendamine. Eestis seda veel ei ole, aga hästi toimib kogupäevakool Saksamaal. See tähendab, et kogu huvitegevus on integreeritud ainetundidega. Ainetunnid vahelduvad trennide, iseseisva õppimise ja huviharidusega. Koolipäev lõpeb kell viis ja seejärel algab kvaliteetaeg kodus oma perega olles.”

Toomel arvas, et kogupäevakooli pole võimalik ühe-kahe aastaga juurutada, aga lasteaiad, koolid ja omavalitsus võiksid hakata sellele mõtlema, kaasates huvihariduse pakkujaid. “Praegu on raske öelda, kuidas see täpselt toimima hakkaks, aga see ongi läbirääkimiste koht.”

Šulgina kommenteeris, et kogupäevakool on väga hea mudel. “Oleme käinud Luksemburgis sellises koolis, kus õppe- ja huvitegevus on integreeritud, aga Eestis läheb see vastuollu kehtiva seadusega, mille järgi pedagoogi tööaeg on kella kaheksast kolmeni. Proovi sa omavalitsuse tasemel rakendada süsteemi, kus õpetaja peab viibima koolis kella kuueni. Peame mõtlema realistlikult.”

Toomel tähendas, et nii kaua, kuni mõeldakse esmalt õpetajate ja lastevanemate seisukohalt ega seata esikohale lapse huve, ei muutu ühiskonnas midagi.

Keskerakonna esindaja Arthur Seppern arvas, et kogupäevakoolil on tulevikku ja seda teemat võiks edasi arendada. “Kui rääkida tasuta ringidest, siis Keskerakonna programmis on, et järgmisest aastast saaks iga laps vähemalt ühe tasuta huviringi,” märkis ta.

Valimisliidus Jõhvi Eest volikokku kandideeriv Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson tõdes, et vanemate ootused algklassilaste päeva sisustamisele on suured ja kool püüab neid arvestada.

“1. ja 2. klassi lastele on pikapäevarühmad, mille vald kinni maksab. Aga minu poole on pöördunud mitu vanemat küsimusega: “Mida ma lapsega kell kolm teen, kui tööpäev kestab kella viie-kuueni?” Sel aastal leidsime vahendid ja tegime kokkuleppe, et üks õpetaja tuleb tööle kella kümneks ning on õhtul kella viieni. Nii saab laps olla turvaliselt vanemate tööpäeva lõpuni koolimajas.”

Mihkelson lisas, et volikogu tasemel saab otsustada koolipäeva alguse nihutamise ja koolivaheaegade küsimust, mis on praegu päevakorda tõusnud. Sel teemal vahetati mõtteid ka viimasel hariduskomisjoni istungil.

“See peaks olema volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni kokkulepe. Ei saa nii, et eesti kool teeb oma ja vene kool oma vaheajad. Kuhu jäävad sel juhul muusikakooli, kunstikooli ja huvikeskuse vaheajad? Samamoodi saab kokkuleppel nihutada koolipäeva algust, kui see sobib ka huvikoolidele. Sel juhul tuleb ümber korraldada ka bussiliiklus.”

Jõhvi − Meie Kodu esindaja Tamara Põlevina tõi välja kohalike poliitikute vastutuse nüüdisaegse koolikeskkonna eest.

“Jõhvi põhikoolidel on praegu raske olla konkurentsivõimeline, sest seal ei ole head keskkonda. Kuidas saab noor olla konkurentsivõimeline, kui meil on vanaaegsed tööõpetuse, keemia-, füüsika- ja bioloogiakabinetid? Tänapäeva õpilane tahab olla ilusas keskkonnas, siis ta on rohkem motiveeritud.”

Põlevina lisas, et tema esindatud valimisliidu plaanides ongi kesksel kohal uus õpikeskkond, samuti tähtsustatakse klassivälist tööd.