Andres Vainola lahkub Eesti Energiast

6. oktoober 2017 ERIK GAMZEJEV
Andres Vainola (paremal) on viimased kolm aastat Eesti Energia juhatuses vastutanud nii kaevanduste kui ka Jõhvis asuva tehnoloogiaettevõtte Enefit Solutions tegevuse eest, alates detsembrist võtab selle töö temalt üle Raine Pajo, kes jätkab samal ajal ka elektrijaamade ja õlitehaste tegevuse kureerimist.

Andres Vainola (paremal) on viimased kolm aastat Eesti Energia juhatuses vastutanud nii kaevanduste kui ka Jõhvis asuva tehnoloogiaettevõtte Enefit Solutions tegevuse eest, alates detsembrist võtab selle töö temalt üle Raine Pajo, kes jätkab samal ajal ka elektrijaamade ja õlitehaste tegevuse kureerimist.

Kolm aastat Eesti Energia juhatuses kaevanduste ja Jõhvis asuva tehnoloogiaettevõtte tegevuse eest vastutanud Andres Vainola lahkub ametist ja tema töö võtab üle Raine Pajo, kes jätkab samas ka elektrijaamade ja õlitehaste kureerimist.

 

30. novembrist ametist lahkuv Vainola ütles, et läheb ära isiklikel põhjustel. “Tahan aja maha võtta, natuke puhata ja natuke oma tervist kõpitseda. Keegi pole mind ära ajanud,” sõnas ta. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter edastas pressiteate vahendusel, et hindab Vainola panust kõrgelt ja loodab temaga ka edaspidi koostööd teha.

Hea elukool

Vainola ütles, et kuigi ta oli varem töötanud mitmes Skandinaavia energeetikaettevõttes, andsid kolm aastat põlevkivitööstuses talle täiesti uue elukooli. “Keegi ei uskunud kolm aastat tagasi, et me suudame põlevkivi tootmise omahinda nii palju alla tuua. Ometigi on see õnnestunud, oleme vähendanud käsitööd, rohkem automatiseerinud. Töötajate arv on vähenenud, aga tootmismahud samal ajal kasvanud,” rääkis ta.

Vainola sõnul langeb tema lahkumine aega, mil Eesti Energias on toimumas strateegiline muudatus, kus põlevkiviga seotud ettevõtted koondatakse tihedamalt kokku ja on mõistlik, kui kontserni juhatuses veab seda üks inimene.

Raine Pajo märkis, et kõik kolm ettevõtet − energiatootmine, kaevandused ja tehnoloogiaettevõte − jäävad omaette alles. “Kokku me neid pane, kuid otsime nende vahel veelgi rohkem sünergiat. Minu roll on ühtaegu teha nende tegevjuhtkondade üle järelevalvet, aga olla samas kontsernipoolseks tugiisikuks ja ka sillaks näiteks põlevkivi kaevandamise ja elektri tootmise vahel,” ütles Pajo, lisades, et kui praegu möödub tema töönädalast Ida-Virumaal kaks päeva, siis alates detsembrist enamasti neli.

Pajo sõnul on lähitulevikus plaanis veelgi rohkem rakendada  eri ettevõtete töötajate ristkasutust hooldus- ja remonditöödel. “Püüame juurutada uusi nutikamaid hoolduse ja remondi põhimõtteid.  Jätkame tootmisprotsessi digimist. Tahame tarkvara ja statistika abil leida uusi lahendusi. Käsil on näiteks elektrijaama plokkide kasutegurite tõstmise projekt, põlevkivi logistilise ahela täiustamine. Otsime kõikvõimalikke peenhäälestuse kohti, et olla võimalikult paindlikud, arvestades turul toimuvaid muutusi,” rääkis Pajo lähiaastate eesmärkidest.

Ettevalmistused uue õlitehase rajamiseks

Paralleelselt juhib ta ka suuremaid investeerimis- ja arendusprojekte, mille seas on Narva karjääri viimine maa alla, bensiinitehase rajamine, elektrijaama 8. ploki ümberehitamine ning uue õlitehase Enefit280 tootmisprotsessi jätkuv täiustamine. “Oleme teinud õlitehases muljetavaldavaid samme, et veelgi rohkem õli kätte saada. Praegu tuleb õli rohkem, kui oleme osanud uneski näha, aga vaja on saavutada ka rohkem stabiilsust,” ütles ta.

Pajo sõnul on Eesti Energias endiselt päevakorral ka teise Enefit280 õlitehase ehitamine. “Ettevalmistused käivad. Et investeerimisotsust teha, on vaja saavutada esimese tehase võimalikult efektiivne ja stabiilne töö,” rääkis ta, lisades, et ka viimase aasta jooksul toimunud õlihindade liikumine tõusujoonel toetab teise tehase rajamist.

Pajo sõnul ei ole Eesti Energial praegu Ida-Virumaal töötajate koondamisi plaanis. “Töö käib täie rauaga ja praeguste prognooside põhjal plaanime järgmiseks aastaks rekordkoguseid nii põlevkivi kaevandamisel kui ka elektri ja õli tootmisel,” lausus ta.