Ida-Viru programm ei tohiks olla rahakülvi salalaegas

3. oktoober 2017 

Ida-Viru programm on muutunud justkui müütiliseks nähtuseks, millest mitmed Ida-Viruga tihedamalt seotud poliitikud  on juba ligemale aasta päris palju rääkinud, aga mida see täpsemalt endast kujutab,  pole avalikkuses suurt keegi veel aru saanud.

Ida-Virumaad külastanud majandusminister Kadri Simson rääkis Põhjarannikule värskemaid uudiseid ka selle programmi käekäigust. Tema sõnul on järgmise aasta eelarves viis miljonit eurot selleks broneeritud ning järgmisel nädalal arutab valitsuskabinet selle raha jaotamise põhimõtteid.

Olgugi et tegu on nagu ka sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale toomise puhul esialgu plaanituga võrreldes minivariandiga, on positiivne, et vähemasti on edasi liigutud. Viis miljonit pole 15, aga ka mitte null.

Omaette ja sugugi mitte vähetähtis küsimus on see, milliseid tegevusi hakatakse selle programmi kaudu rahastama ja mille poolest erinevad need varem ja ka hiljem ministeeriumide poolt Ida-Virumaale kavandatud investeeringutest. Millise tulemuse peaks Ida-Viru programm kaasa tooma?

Kindlasti peaks väga läbipaistev olema programmist raha taotlemise ja jaotamise protsess. See ei tohiks mingil juhul muutuda üksikute poliitikute nii-öelda katuseraha salalaekaks, kust nad oma äranägemise järgi nendele ettevõtmistele raha külvavad, mis neile endile või nende parteile poliitilist kapitali kasvataks.

Kõige tähtsam on, et see  ammuoodatud programm annaks tuntava tõuke kogu maakonna arengule. Selle pärast oleks kindlasti oluline arvestada näiteks Ida-Virumaa omavalitsuste liidu  seisukohtadega. Kuid see organisatsioon peaks selles küsimuses ka ise märgatavalt aktiivsemalt kaasa rääkima.