Aseri sadama ehitus on uuesti päevakorral

30. september 2017 GERLI ROMANOVITŠ
Aseri sadamaala ehitus jäi aastaid tagasi pooleli. Nüüd loodetakse ehitus uuesti käima lükata.

Aseri sadamaala ehitus jäi aastaid tagasi pooleli. Nüüd loodetakse ehitus uuesti käima lükata.

OÜ Aseri Sadam on valmis jätkama kunagi pooleli jäänud Aseri sadama ehitamist, alustades neljast kaikohast, mis läheksid maksma hinnanguliselt 50 miljonit eurot.

 

OÜ Aseri Sadam, mille juhatusse kuulub vandeadvokaat Küllike Namm, on omandanud Aseris kaks mereäärset kinnistut, mis piirnevad valitsuse poolt 2001. aastal kinnitatud akvatooriumi piiridega. Lisaks kuuluvad neile raudteetammialused kinnistud Sondast Aserini. Tegemist on alaga, kus 1999. aastal hakkas Oleg Ljadovile kuulunud AS Kalotex ehitama sadamat, millest pidi saama Baltimaade moodsaim naftasadam.

Omanikult omanikule

Ljadovil jäi 2001. aastal valmima pidanud sadama ehitus pooleli. Ehitamise võttis Ljadovilt üle T.R. Tamme Auto hoonestusõiguse lepinguga 99 aastaks. T.R. Tamme Auto, kes pani protsessi vedama kunagise regionaalministri Toivo Asmeri, müüs poolelioleva sadama hoonestusõiguse lepingu edasi OÜ-le Select Oil NV, kes läks pankrotti.

Pikka aega otsis sadam uut omanikku ning 2012. aastal ostis OÜ Aseri Sadam avalikul oksjonil pankrotipesast hoonestusõiguse lepingu Mere tn 17 kinnistu kohta koos merre veetud täiteala ja tehtud tööde projektdokumentatsiooniga, mis kohustas ehitama vähemalt kahe kaiga Aseri sadama.

Hoonestusõiguse alla jääva maatüki ostis ettevõte OÜ-lt Roodevälja Terminal, kellele oli selle omal ajal müünud Ljadov. Pankrotipesast osteti lisaks hoonestusõiguse lepingule krundid Mere tänav 10 ja 14 ning Sonda ja Aseri vahelise raudteetammi alla jäävad kinnistud.

OÜ Aseri Sadam volitatud esindaja Gaido Kentem tõdes, et ettevõte on sadamaala arendaja ning nende eesmärk on leida investor ja tema abiga sadam välja ehitada. Sadamat opereerima ettevõte ise ei hakka.

“Meil oli ühe investoriga juba eelkokkulepe olemas, kuid siis jäid asjad soiku: Ukrainas puhkenud kriis 2014. aasta kevadel külmutas meie plaani,” rääkis Kentem. Nüüd on silmapiiril uus, Euroopa Liidus tegutsev investor, kes on valmis sadamaalasse panustama tingimusel, et leitakse kaubad ja ettevõtted, kes on nõus sadama teenuseid kasutama.

Aseri Sadam on teinud uue sadamaala üldplaani, kuid suur osa taristust plaanitakse ehitada ASi Merin 2001. aasta projekti järgi, mis näeb ette tankerikai ehitamist, süvendustöid ja täitmist. Sadamaala peab olema 8 meetrit sügav ja välja ehitatakse neli kaikohta väiksematele kaubalaevadele koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga. Kokku on esialgse investeeringu hinnanguline maksumus orinteeruvalt 50 miljonit eurot. “Kui ehitus on käivitunud, siis saame juba edasi minna sadamaala piirkonda ettevõtete otsimisega, kes oleksid huvitatud sinna terminalide, logistikaladude ja tootmisettevõtete rajamisest,” rääkis Kentem, kes on ka ise ettevõtjana huvitatud sadama teenuste kasutamisest. Tema plaanib Aserisse betoonelementide tehast.

Ehkki Aseri sadama külje alla jääb Kunda sadam ning ka Sillamäe pole kaugel, ei näe arendajad selles probleemi ning leiavad, et turgu on piisavalt. “Sadam teeb transpordiahela lühikeseks,” ütles ta.

Areng on takerdunud bürokraatiasse

Praeguseks on arendaja alustanud sadamaala puhastamist Mere tänav 10 asuval krundil, kus lammutatakse kunagist plastmasstoodete tsehhi.

Ehitustöid ei saa sadamas alustada aga enne, kui on lahendatud krundi juurde kuuluva mereala omandisuhted. Arendaja on teinud taotluse katastripiiride laiendamiseks, mis eeldab uue katastritunnuse määramist. Ehkki avaldus selleks tehti juba 1. juunil, pole seni otsust tehtud. See tähendab aga kaotatud aega nii vee erikasutusloa saamisel kui ka projekteerimisel. “Mina näen siin tahtlikku venitamist,” ütles Kentem, kes on ka varem kritiseerinud vallavalitsuse asjaajamist, mis muudab ettevõtluse arendamise Aseris keeruliseks. “Omavalitsus peaks vallaelanikele ja ettevõtjatele nõuga abiks olema, mitte püüdma iga protsessi võimalikult pika menetlusajaga venitada. Kui protsessid on ebamõistlikult keerulised, leiavad ettevõtjad toimetamiseks uue koha,” lisas ta.

Kentemi sõnul jääb mulje, et Aseri vallajuhid ei ole sadamaala arendamisest huvitatud ning püüavad leida takistusi arenduse pidurdamiseks. Näiteks vaieldakse selle üle, kas ja kuidas hakkavad inimesed pääsema mere äärde. “Selleks on võimalused olemas. Näiteks saab selleks kasutada endist savikarjääri,” ütles ta, lisades, et jääb mulje, et vallavalitsusel on kruntidega teised plaanid, kuid nende realiseerimiseks peaksid krundid neile kuuluma. See tähendaks aga läbirääkimisi kinnistuomanikega ning vaevalt on vallal finantsvõimekust nende kruntide ostmiseks.

Tuleb uuesti planeerida

Aseri vallavanem Koit Oras ütles, et nemad ei püüa kuidagi ettevõtlust vallas piirata ja takistada, aga uue katastriüksuse moodustamine on menetluses ja seda on vara kommenteerida. “Enne otsuse tegemist peame olema täiesti kindlad, et kõik on seaduspärane ning Aseri Sadamal on sellele seaduslik õigus,” lausus Oras, kelle sõnul on sadamal olnud nii kirev ja värvikas ajalugu, et enne otsustamist tuleb saada selgeks, millisel omanikul millele õigused on.

Orase hinnangul oleks mõistlik teha alale uus detailplaneering. Kunagi tehtud detailplaneering ei ole tema sõnul enam tõsiseltvõetav. “Me ei räägi siin kolmest-neljast aastast. Möödas on üle 15 aasta ja asjaolud on muutunud.”

Näiteks tuleks planeeringuga kindlaks määrata, kuidas vallaelanikud mere äärde pääsevad. “Just sadamaala kõrval on mere ääres ala, mida inimesed kasutavad suvitamiseks. Oleks mõeldamatu, et mereäärses Aseris pole inimestel pääsu randa. See tuleb lahendada nii, et rahul oleksid nii elanikud kui ka ettevõtjad, ning planeering aitaks seda teha,” ütles ta.