Tagasi lapsepõlve

22. september 2017 TIIA LINNARD
Iisaku muuseumi näitusesaal on nukumaju tihedalt täis.

Iisaku muuseumi näitusesaal on nukumaju tihedalt täis.

Tilluke maja, tilluke voodi, tilluke riidekapp − nelja poolega −, tilluke laud, laual tilluke kohvitass. Tilluke trepp, mis viib läbi tillukese maja kolmandale korrusele välja, kus on tilluke vannituba… See on killuke Iisaku kihelkonnamuuseumis avatud nukumajade näituselt, mis paneb väikesed tüdrukud õhkama. Ja ka need, kes kunagi olid väikesed tüdrukud.

 

Nõukogude ajal üles kasvanud tüdrukutirtsudel olid nukud, oli nukumööbel, aga polnud nukumaju − kui just isa polnud töömees, kes ei pidanud paljuks perele ja ka lapse nukkudele maja valmis teha. Ei-ei, mitte et meie elu oleks sellepärast vaesem olnud. Aga suu pani vesistama küll, kui näiteks mõne juturaamatu kaante vahel uhket nukumaja pilti nägid.

Nii et Iisaku kihelkonnamuuseumis avatud nukumajade näitus viib mitte ainult tagasi lapsepõlvemaale, vaid viib tagasi lapsepõlvemaale, kus oli üks väike unistus väikesest, kuid imearmsast nukumajast. Sellisest, nagu piltidel nähtud.

Üllatab ja inspireerib

“Inimesed üllatuvad näitusel, arvates, et nukumaja − mis see ikka on. Aga kohapeal näed, kui palju on nendega vaeva nähtud. Mõne maja sisustuses on ka näiteks miniatuursed kohvitassid − neid ikka annab teha, rääkimata riietest, mis nukkudel seljas on. Siin on ka basseiniga maju!” on muuseumi direktor Marika Oolberg üks nendest, keda näitus üllatas.

“Üks ema tuli muuseumi kaema, aga avastas, et siin on veel nukumajade näitus ka − ta oli sellest nii vaimustuses. Ütles, et nad plaanisid oma lapsele osta sünnipäevaks nukumaja, aga näitus inspireeris neid seda mehega ise tegema. Ta sai nii palju ideesid, pildistas näitusel olevad isetehtud nukumajad üles ning kostis lõbusalt, et see on saatus, mis teda just sel ajal muuseumisse tõi,” vahendab Oolberg.

Kõige vanem nukumaja näitusel pärineb 1930. aastatest. “See on ju reliikvia!” nendib muuseumi direktor. “Vahepeal sõja üle elanud, ja ikka alles. Uskumatu!”

Muuseumi teisel korrusel asuv saal on maju pilgeni täis. Kelle omad need on? Kelle käest Iisakusse jõudnud?

Ikka Heli Männi omad. Tema mänguasjade kollektsioon tundub olevat otsatu. Sealt on Iisaku muuseumisse aastate jooksul jõudnud nukunäitus, mängukarude näitus, lauamängude näitus, nüüd siis nukumajade näitus ja kindlasti annab sealt veel mitmeid ekspositsioone välja panna.

Aga vaatame siis neid tillukesi imesid lähemalt.

Pitskardin ja baldahhiinvoodi

Laes on kristalllühter, akna ees pitskardin ja magamisasemeks pole tavaline voodi, vaid baldahhiinvoodi. Sellise sisustusega nukumaja on tehtud 2000. aastal 1920. aasta nukumaja kirjelduse järgi. See on kohvermaja.

Neid vanu kohvreid vedeleb majade pööningutel veel küll ja küll. Ainult kättevõtmise asi, et sellest lapse hoolealustele maja teha.

On ka selline kohvermaja, mis sisustatud portselanist mööbliga. Pliit on portselanist, diivan on portselanist, vann on portselanist, kraanikuss on portselanist, laelamp on portselanist, laud on portselanist − väikeste portselanist meelespeaõitega. Seda peab oma silmaga nägema! Muutu või väikeseks tüdrukuks tagasi!

On kohvermaju, on avatava esiküljega maju, on eemaldatava katusega maju, on neljast küljest avatud maju, kartongist ja paberist maju, on plastist maju… On liimi ja naelata tehtud maju! On ühekorruselisi, kahekorruselisi, kolmekorruselisi maju. On basseiniga maju! Ainult vett pole sees.

On WC-potiga maju… Ei noh, tõmba või vett peale.

On toimiva elektrisüsteemiga maju! Ausõna!

Elektrifitseeritud majad

Elektrivalgustusega on Lundby majad. Tegemist on ühe maailma suurema nukumajade kaubamärgiga, Rootsi värk.

Lundby asutas Rootsi kolinud Taani abielupaar, kes tegi esimese maja 1945. aastal kingituseks väikesele sugulasele − ja sealt kõik alguse saigi.

Kust ma seda tean? Näituse stendilt lugesin. Seal on ka kirjas, et see elektrisüsteem on lastele ohutu − neli ja pool volti.

Elektrifitseeritud on ka näiteks 21. sajandi alguses Saksamaal toodetud puitplaadist avatava esiküljega nukumaja.

Tegemist on kolmekorruselise majaga, kus korralik käsipuuga trepp läheb läbi kahe korruse kolmandale välja, kus on vannituba.

Teisel korrusel on väikese lapse magamistuba hälliga ja magamistuba antiikmööbliga. Vähe sellest, et seal oleva riidekapi uksed käivad lahti, kapis on ka riiulid. Ja ka kummuti sahtlid käivad lahti.

Ja milline puhvetkapp on selles majas! Valge, kõverate jalgadega nagu buldogil. Isver-susver!

“Mis on?” küsib Põhjaranniku fotograaf mu isver-susveri peale ehmunult.

Midagi ei ole − see kõik on lihtsalt nii uskumatu. Aga või suured poisid sellest aru saavad…

Televiisor ja televiisoris on Pipi

Tilluke serveerimiskäru, sahtliga. Ja ka see tillukese serveerimiskäru tilluke sahtel käib lahti.

Tilluke kiikhobune…

Pliidi peal on kann tulel, kraanikausi juures on köögimikser, laua peal on pokaalid…

Toas on televiisor ja selle ekraanilt vaatab vastu Pipi…

Lihtsamaid maju on ikka ka ja lihtsama sisustusega. Näiteks kartongist nukumaja, jõukohane teha igale lapsevanemale − iseasi, kas laps pärast Iisakus nähtud nukumaju sellisega rahule jääb. Näiteks nukumajaks kohandatud vana puhvetkapp.

Näituse stendimaterjal annab teada, et miniatuurseid maju koos elanike ja lemmikloomadega ja mööbli ja vajaliku kodutehnikaga on valmistatud aastatuhandeid. Varasem teadaolev näidis pärineb Egiptusest,  5000 aastat vana.

Kõige varasem teadaolev Euroopa nukumaja pärineb 16. sajandist.

Nukumajade, nagu ka teiste mänguasjade tootja juhtpositsiooni hoidis teise maailmasõjani Saksamaa. Tänapäeva head Saksa nukumajad jätkavad seda traditsiooni, meenutades vanu kolmekorruselisi mõisa- või linnahooneid ärkliakende, karniiside ning ehisviilude ja rõdudega. Majade sisustamiseks on saadaval temaatilised mööblikomplektid. Tahad rokokoostiilis − palun väga. Tahad biidermeierstiilis − aga palun.