Turistid otsivad üha rohkem seiklusi

21. september 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Kadri Jalonen.

Kadri Jalonen.

Ida-Virumaa pürgib Eesti seiklusmaaks. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen sai USA õppereisil kinnitust, et sellega ollakse õigel teel: seiklusturism on kogu maailmas tõusev trend.

 

Kuidas sa Ameerika õppereisile sattusid?

Mind kutsus USA saatkond Eestis. Grupis oli 23 inimest üle maailma, alates Etioopiast ja lõpetades Palestiinaga. Õppereisi korraldas riigidepartemang. Meile näidati, kuidas USAs turismist kui majandusest kasu saadakse. Kolme nädala jooksul käisime Washingtonis, Bostonis, Seattle’is ning mitmes linnas Vermonti ja New Mexico osariigis.

Programm oli väga eksklusiivne, näiteks olid kohtumised Brand USAs, siseministeeriumis ja föderaalpangas. Ja meil olid tipprääkijad.

Mida kasulikku sa Ida-Virumaa turismi arendamise seisukohalt kõrva taha panid?

Päris uskumatu, et kohe programmi alguses oli üheks kõnelejaks New Yorgi ülikooli turismi ja külalislahkuse keskuse dekaan Kristin Lamoureux, kes ütles, et seiklusturism on tulevikuturism. Ma ei osanud seda oodata, sest me ei olnud seiklusturismi reisil. Aga statistika näitab, et seiklusturism kasvab maailmas mühinaga − viimasel kolmel aastal on müüginäitajad kolmekordistunud.

Ja Lamoureux ei pidanud silmas ainult kanuutamist ja matkamist, vaid ka kultuurilist seiklust, kohaliku kultuuri, sh toidu autentsuse kogemist. Sellist olukorda, kus inimene tunneb, et ta muutub. See on täpselt see, millega me tahame siin tegelda.

Tema polnud ainus, kes seda juttu rääkis. Dr Samuel Mendlinger Bostoni ülikooli turismijuhtimise kolledžist ütles samuti, et ainult lesimisturismi aeg on möödas.

Tegelikult on ideaalne kombinatsioon, kui saad seikluse kõrvale ilusa puhkusekoha pakkuda. Selles suhtes on meie “Seikle puhates / puhka seigeldes” õige lähenemine.

Et puhkus Eesti pikimatel liivarandadel ja kõrvale seiklus näiteks Aidu karjääris?

Jah. Nägin ka seiklusturismi valdkonna uuringud. Selgus, et Eestil on ülemaailmses uuringus seiklusturismi potentsiaali poolest reiting väga kõrge (aluseks on võetud selliseid kriteeriume nagu turvalisus ja sotsiaalne kindlustunne). Okei, meie oleme Eesti jaoks seiklusmaa, aga Eesti maailma jaoks? See oli mulle väga üllatav.

Üks olulisi plusse, miks seiklusturismi on mõistlik uueks turismiks arendada, on see, et seiklusteenused on kõrge tulususega ja 65 protsenti tulust jääb kohapeale. Kusjuures massiturismi kohtades, kus on suured ülemaailmsed hotelliketid, on see näitaja ainult 10 protsenti.

Sageli me ei hooma, et turism on maailmamajanduses teisel kohal ja kogu aeg kasvab. Üks asi, et välisturistid on ju puhas eksport. Teiseks on turism väga suur tööandja. Ja kolmandaks placemaker ehk koht muutub ilusamaks ja huvitavamaks ning see kõik on kohalikele kogu aeg olemas.

Kas sul õnnestus kohapeal ka mõnda seiklust proovida?

Kogesin midagi, mis on ehe näide sellest, et seiklus ei pea olema ronimine ega hüppamine. Külastasime New Mexico osariigis põlisameeriklaste küla, kus meie võõrustaja, indiaani proua Norma tegi kokandustöötoa.

Toidutegemine ei olnudki minule nii huvitav kui see, et pääsesin päris indiaanlase koju. Paar aastat tagasi algas selles piirkonnas indiaanlaste taassünd ja üks selle füüsiline väljund on, et külad koos asutasid kultuurikeskuse. See on ainus koht, kus saab veel regulaarselt indiaani tantsu vaadata. Norma oli üks inimene, kes rääkis indiaanlaste eest.

Söök oli üks asi, aga see, kuidas Norma rääkis selle juurde oma lugu, kuidas ta kasutas oma kultuuri sõnumi jagamiseks, oli minule seiklus. Seiklusreis on just see, kui sa lihtsalt ei vaata vitriinis asju, vaid saad natukenegi sisse elada sellesse, mis kohapeal toimub. Isikliku kontakti ja suhtluse kaudu.

Kuidas võiks selle meie oludesse üle kanda? 

Ma arvan, et eestlasele oleks huvitav, kui saaks minna Sillamäel kellelegi külla.

Mõne külalislahke pere paneelmaja kolmetoalisse korterisse, et valmistada koos perenaisega näiteks pelmeene?

Slaavi rahvad on väga külalislahked ja kui keegi kutsuks külla, oleks see tore elamus. Sest see, kuidas teistmoodi elatakse ja mõeldakse, on ju väga põnev. Seda teemat tasuks arendada, kas või kultuuriseltside kaudu.

Mida veel võiks üle võtta?

New Mexicos jäi näiteks silma veel see, et kohalikus kutsekoolis on võimekus teha täpselt seda, mida sealsetel turismiettevõtjatel on vaja. Neil ei ole ühtset nõunike koda kõikide valdkondade peale nagu meil, vaid iga valdkonda, näiteks turismi, juhib oma ala spetsialistidest koosnev nõukoda, kes ütleb, mida on vaja teha.

Näiteks arendatakse üle Ameerika toidu- ja joogiteesid. Selle raames tuli välja, et on tarvis hakata õpetama õllepruulimist. Töötati välja uus õppekava ja hakatigi õpetama.

Ida-Viru turismiklaster on välja kuulutanud konkursi, et leida Ida-Viru parim uus seiklus 2017. See tähendab, et seiklusmaa teemaga liigutakse jõuliselt edasi?

Jah. Seiklusmaa võistlusel osaleb 11 turismiettevõtjat, kes on kokku pannud uue seikluse. Kõik on omanäolised. Tuleb välja, et ka saunaskäik võib olla väga emotsionaalne seiklus ja pakkuda palju elevust. Kogesin seda ise Meresuu saunarituaalides osaledes.

Seiklusi testib ja hindab professionaalne žürii. Samal ajal saavad kõik huvilised end seiklusele registreerida, täita pärast lühikese tagasiside vormi ja võita Ida-Viru parima uue seikluse 2017. Kampaania kestab 20. septembrini.

Klaster on avatud ja kõigil seiklusepakkujatel on hea võimalus seiklusmaa plaanidest kuulda 3. oktoobril Narva linnuses vene keeles ning 15. novembril Kreenholmis eesti keeles.