Selgus majja

14. september 2017 

Tallinna teadlaste maja, kes korraldas 2013. aastal väljasõidu Narva eesti gümnaasiumi, leidis juba toona, et eestikeelse kultuuri hoidjate ja edendajate traumeerimine piirilinnas tuleb lõpetada. Teadlased andsid ministeeriumile selge signaali: Narvas peab töötama eesti gümnaasium, õppigu selles või ainult 20 last ja maksku see Eesti riigile kas või miljoneid.

Tookord küttis kirgi haridus- ja teadusministeeriumi plaan liita Narva eesti gümnaasium Vanalinna riigikooliga, kus õpetatakse keelekümblusmetoodika järgi.

See teema on ammu päevakorralt maas, aga selgus Narva eestikeelse hariduse tulevikus puudub tänini. Kui 900 õpilasega hiidgümnaasiumis õpib eesti keeles sadakond, ei saa seda päriselt võrrelda Jõhvi riigigümnaasiumiga, kus eesti ja vene kodukeelega õpilaste suhe on märksa rohkem tasakaalus.

Narva eesti kogukond on seisukohal, et suure ja väikese liitmine midagi head ei too ning eesti kultuuri väljasuremise oht Narvas on reaalne. See võib tunduda ministeeriumiametnikele uskumatuna, aga küllap kohalikud teavad, millest räägivad.

Õpilaste arvu pidev vähenemine on põhjustanud erandlikes oludes töötava Narva eesti kooli kroonilise alarahastuse. Seda, et koolijuht teeb rahapuudusel ka sekretäri tööd, ei kohta väikestes maakoolideski.

Kõige hävitavam eesti kogukonnale on aga ebamäärasus. Seni, kuni riik annab pidevalt uusi sõnumeid, on pinged üleval ja eestikeelne haridus Narvas löögi all.