Repinskil on probleeme naabrite, kitsede ja roosidega

11. september 2017 ILJA SMIRNOV
Viktor Krapivin näitab oma suvila lähedal asuvat konteinerit, kuhu tema naaber surnud kitsed ladestab.

Viktor Krapivin näitab oma suvila lähedal asuvat konteinerit, kuhu tema naaber surnud kitsed ladestab.

Martin Repinskile kuuluva Konju mõisa talu loomad hävitasid möödunud nädalal naabrite roosipeenra. Aednikest naabrid on kurjad, sest intsidendid nende aeda eksivate loomadega leiavad aset regulaarselt, kuid poliitikust farmer pole selle eest neilt isegi vabandust palunud. Repinski ise sõnab vabandades, et kitsede vabakarjatamine toetab nende farmi ökostaatust ning pealegi olevat kitsed oma loomult väga uudishimulikud loomad.

Viktor Krapivini pere elab Voka alevikus, Konjus on neil aga suvila, kus aias toimetab peamiselt ämm, seni kui Viktor on koos abikaasaga tööl.

Sealt on Martin Repinski taluni otse üle põllu kilomeeter maad, mitte rohkem.

“Kui tal farmis korralagedus valitseb, mida head ta siis valitsuses teinuks?!” läheb Viktor poliitikust naabriga tekkinud probleeme kirjeldades endast välja.

Närisid ja tampisid

Tekitatud kahju kirjeldamisega liitub Viktori ämm Jevgenia Ivanovna.

“Näete, kasvatasime siin kastaneid − ja mis neist nüüdseks järel on?!” näitab ta kohati katkutud ja näritud noori istikuid ning jätkab siis kurtmist: “Seal on nad sootuks paljad! Veel rikkusid loomad lillepeenart: sõid ära kolm enelat ja neli roosi ning panid nahka hostad. Seal on daaliad − kõik on ära söödud! Sirel ja kirsipuu on samuti ära näritud…”

Rahulolematu perenaine nägi oma silmaga, et kõike seda tegid just kitsed. “Terve tee oli kitsepabulaid täis.”

“Kitsedega oli see üksikjuhtum, regulaarselt käivad meie aias aga küll lehmad, küll pullvasikad ja hobune. Niimoodi igal aastal ja hooaja jooksul rohkem kui ühe korra,” kurtis Jevgenia Ivanovna. “Kui tulevad pullvasikad, siis istume lastega kodus, sest kardame välja minna. Nad kõik on pärit Martini majapidamisest, kuid ta ei palu selle eest kunagi vabandustki!”

Peremees Viktor Krapivin nõustus, et temale piisaks sellest, kui naaber lihtsalt vabandustki paluks, ent too pole seda teinud.

Jevgenia Ivanovna täpsustas, et kui naabrite lehmad mitu aastat tagasi esimest korda sõrgadega kogu nende maja ees olnud muru ära sõtkusid, tõi Repinski neile selle eest sõnnikut. “Pärast sõnniku toomist aga otsustas vist, et enam pole vaja vabandustki paluda.”

Teine pretensioon on lõpnud loomad, mida Repinski talust nende kahe majapidamise vahel asuvale põllule konteinerisse ladestatakse.

Krapivin näitab seda õõvastavat kohta meilegi: roiskunud korjused on ladestatud poolsuletud konteinerisse, haisvat läga valgub üle konteineri äärte juba ka maapinnale. Äärmiselt ärritunult kaebab mees siit tema majani kanduva leha üle ning avaldab muret, et roisk võib rikkuda lähedal oleva allika vee.

Repinski: klaarime naabritega ise

Martin Repinski omalt poolt andis teada, et tema kitsetalus on üle 700 looma, keda peetakse kõiki ökonorme järgides. Rangeid kontrolle viiakse seal läbi regulaarselt.

“Tavalistes farmides elavad loomad üldjuhul nelja seina vahel. Meie farmis käivad nad väljas ja viibivad pidevalt karjamaal. Karjamaad piirab elektrikarjus, mis takistab kitsede liikumist, ja kuna karjamaa asub kaugel, siis valvab loomade järele karjus. Üldjuhul püsivad kitsed karjamaal, ent kuna nad on uudishimulikud loomad, siis võib juhtuda, et nad otsivad uusi paiku, mida uudistada. Mõnikord juhtub õnnetus ja nad satuvad naabrite territooriumile,” selgitas Repinski.

“Tavaliselt klaarime need olukorrad omavahel, kas kompenseerime rahaliselt või leiame teisi võimalusi. Näiteks sel aastal ostsime naabrile kahe hektari piiramiseks võrku ja poste, mille ta ise paigaldas, ning probleem on praeguseks lahendatud,” rääkis ta.

“Viktor Krapiviniga kohtusime eelmisel nädalal ja leppisime kokku, et kompenseerime talle kahju summas 75 eurot. Raha tegelikult ootas teda Konjus juba mõnda aega, kuid kahjuks ei jõudnud info selle kohta korralikult temani. Hiljuti tuli ta rahale järele ja ma klaarisime olukorra ära. Vabandan väga tema ees ja loodan, et suudame sellised olukorrad edaspidi omavahel lahendada,” kommenteeris poliitik.

Vandaalid konteineri kallal

Rääkides konteinerist, millesse surnud loomad ladestatakse, kinnitas Repinski, et spetsiaalne auto viib korjused sealt minema üks-kaks korda kuus.

Tema sõnul sureb keskmiselt üks kuni kolm kitse nädalas. “Muidugi selgitame me loomade surma põhjused välja, kuid enamikul juhtudel surevad nad vanadusse.”

“Kahjuks juhtus mõni päev tagasi selline asi, et keegi lõhkus värava, tungis konteinerisse sisse ning viskas loomad välja. Õnneks juhtus traktorist konteineri juures olnud inimesi nägema, hakkas neid pildistama ja nad sõitsid seepeale ära. Tegime kolmapäeva hommikul selle kohta politseisse avalduse. Loodan, et nad teevad oma tööd hästi ja vandaalitsejad leitakse peagi üles,” lisas Repinski.