Õiguskantsler ministrile: Kohtla-Järve kütteprobleem on häbiväärne

9. september 2017 ERIK KALDA
Kohtla-Järve, jaanuar 2016. See Vahtra 23 asuv maja sai Kohtla-Järve küttekriisi sümboliks, kui enda omandi hüljanud korteriomanike võlgade tõttu jäeti kogu maja talveks kütteta ning soojaarveid korralikult tasunud elanikud pidid oma kodud hülgama.

Kohtla-Järve, jaanuar 2016. See Vahtra 23 asuv maja sai Kohtla-Järve küttekriisi sümboliks, kui enda omandi hüljanud korteriomanike võlgade tõttu jäeti kogu maja talveks kütteta ning soojaarveid korralikult tasunud elanikud pidid oma kodud hülgama.

Õiguskantsler Ülle Madise teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole, et olukord, kus Kohtla-Järve hüljatud korteritest tulenev risk majade külma jäämiseks eksisteerib endiselt, on häbiväärne.  

 

Madise saatis tänavu juuni alguses Palole kirja, kus avaldas lootust, et minister on kursis sellega, et osa korteriomanike võlgade tõttu ähvardab terveid korterelamuid kütteta jäämine. Õiguskantsleri sõnul saab tema ametkond igal kütteperioodil korteriomanikelt sellekohaseid kaebusi ning seepärast tahtis ta teada, kuidas ministeerium väldib soojuse eest maksnud inimeste kütteta jäämist saabuval küttehooajal.

Uuringud ja toetused

Majandusministeerium asus õiguskantsleri initsiatiivil probleemiga tegelema juba poolteist aastat tagasi ning lahenduste väljatöötamiseks moodustati ka töörühm.

Minister Palo teatas, et ministeeriumi eestvedamisel on aastaid probleemiga tegeldud ja tehtud mitmesuguseid uuringuid, samuti töötatud välja toetusmeetmeid, sealhulgas omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks ning elamiskõlbmatute majade lammutamiseks. Samuti viitab minister näiteks seadusemuudatuse kavale, mis näeb ette võimaluse jagada kaugkütte müügihind kaheks: tegevuskuludeks ja otseseks küttekuluks. “Seega maksaks tarbija kütteperioodil senisest madalama summa ning kataks madala energiatarbimise ajal kaugküttesüsteemi kasutamisega seotud kulusid,” kirjutas Palo.

Ministri sõnul on töörühm pärast asjakohase uuringu valmimist valinud välja ettepanekute paketi, mis muu hulgas näeb ette näiteks tühjenevate korterite (osalist) lammutamist, viivismäärade piiramist ja menetluskulude vähendamist, seadusemuudatuste tegemist ja teadlikkuse suurendamist.

“Oleme edastanud uuringu ja selles toodud ettepanekud ministeeriumidele, kelle haldusalasse asjakohased õigusaktid kuuluvad, ning soovime saada hinnangut võimalike muudatuste kohta,” teatas minister õiguskantslerile.

Viimane reageeris aga ministri kirjale kriitiliselt. Ta nentis, et kütteta majade elanike küsimusega on tegeldud juba aastaid, kuid sellele vaatamata peab ministeerium endiselt vajalikuks lisauuringute ja -analüüside tegemist.

“Õiguskantsler on kütteta majade elanike murele tähelepanu pööranud ligemale poolteist aastat. Kahjuks pole elanike seisukohalt selle ajaga midagi muutunud, ka algaval kütteperioodil seisavad nad silmitsi samade probleemidega,” nentis Madise.

Õiguskantsler viitas mõne nädala tagusele uudisele, et suurem osa eelmisel talvel Kohtla-Järvel soojavarustuse katkestamist põhjustanud võlgadest on suvega tasutud. “Asjade seesuguse seisu üle rõõmustada oleks aga küüniline, kuivõrd on teada, et neid võlgu tasuvad korteriühistute renoveerimisfondi jms sissemaksete kujul need majaelanikud, kes ka talvisel kütteperioodil kommunaalteenuste eest korrektselt maksavad. Võlgnevuse ja küttekatkestuste peamine põhjus − tühjade korterite omanikest kroonilised mittemaksjad − pole aga kuhugi kadunud.

Kohtla-Järve elanikke ei aita tema sõnul Tallinnas taas kord tuvastatud vajadus muuta regulatsioone. “Eriti põhjusel, et näiteks aasta tagasi tellitud analüüsis sõnastatud vajadus täiendada korteriomandi sundvõõrandamise aluseid ei ole tänini jõudnud aruteluks vabariigi valitsusse.”

Madise: olukord on piinlik

Ta möönis, et vastutus elamumajanduses tehtavate ümberkorralduste eest lasub eelkõige omavalitsustel ja mõned neist ongi olnud lubamatult passiivsed.

“Teisalt tuleb arvestada, et ministeeriumist lähtuv pidev signaal tellida üha uusi uuringuid ja analüüse loob kohaliku omavalitsuse ametnikele mulje, et enne ministeeriumi tellitud järjekordset analüüsi või uuringut pole võimalik või mõistlik midagi olemasoleva probleemi lahendamiseks ette võtta. See omakorda süvendab probleemi ning põhjustab paljudele kütte eest tasunud (kuid ikka kütteta) elanikele kannatusi,” kirjutas Madise. Õiguskantsleri hinnangul ei aita aga kütteta majade külmetavaid elanikke eeloleval talvel ministri kirjas loetletud tegevus.

Õiguskantsler nendib, et ministeeriumi valduses olevat infot ja uuringuid arvestades tekib küsimus, miks selle elamuvaldkonna eksperdid pole juba koostanud juhendmaterjali kohalikes omavalitsustes kasutusel olevatest parematest viisidest seesuguste elamumajanduslike probleemide lahendamisel.

“Õiguskuulekad, kõik oma kommunaalarved korrektselt tasunud majaelanikud on oma murega jätkuvalt üksi. Eesti riigi arengutaset ja võimalusi arvestades on seesugune olukord häbiväärne, riigi ja kohaliku võimu suutmatust arvestades isegi piinlik,” lõpetas õiguskantsler oma kirja minister Palole.

Möödunud kütteperioodi lõpuks oli Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas soojatarbijate koguvõlg VKG Soojusele veidi üle 109 000 euro, 6. septembriks oli see kahanenud 32 000 euroni. Soojaettevõte alustas võlgu olevate kortermajade soojussõlmede plommimist augusti lõpus ning praeguseks on need plommitud 25 elumajas, teatas VKG Soojus Põhjarannikule.