Ärimehed huvituvad Edise mõisa peahoonest

17. september 2011 KÜLLI KRIIS

Lagunenud ja võssa kasvanud häärber ootab pikisilmi tarmukat peremeest.


Kindral Aleksander Tõnissoni poeg Leo Tõnisson peab läbirääkimisi grupi Jõhvi ärimeestega, kes tunnevad huvi Edise mõisa häärberi omandamise vastu.

Neli aastat tagasi avaldas Leo Tõnisson soovi Edise mõisa häärber Jõhvi vallale kinkida, seades tingimuseks, et seal saaks paiknema Aleksander Tõnissoni muuseum.

Vald kaalus pakkumist ja hindas oma rahalised võimalused sellise kingituse vastuvõtmiseks kasinaks: toonaste arvestuste järgi oleks viletsas seisus hoone taastamine läinud maksma vähemalt 20 miljonit krooni.

Nüüd kaalub Tõnisson tõsiselt võimalust mõisa peahoone maha müüa.

Järgmisel nädalal läbi rääkima

“Grupp Jõhvi ärimehi on koostanud projekti ja äriplaani, need on praegu minu käes ja olen nendega tutvunud,” rääkis Leo Tõnisson, et kirjas oleva põhjal tunduvad huvilised usaldusväärsed inimesed olevat. “Nad püüavad minupoolseid huvisid arvestada – et see hoone saaks edaspidi kultuuri huvides toimida – ja see on kindlasti mulle väga oluline,” pole vanahärrale esmatähtis hoonest iga hinna eest lahti saada.

Kõnealuse ärimeeste grupi esindaja sõnul on läbirääkimised alles nii alguses, et hoonega seotud plaanidest pole veel põhjust rääkida. “Esitasime need kevadel hoone omanikule ja vahepeal pole meil kontakti olnud,” ei soovinud ta praegu ka oma nime avalikustada.

Leo Tõnisson ütles, et tõenäoliselt järgmisel nädalal tuleb ta Jõhvi läbirääkimisi jätkama.

Oma plaanid ja mõtted seoses häärberiga esitas kevadel Leo Tõnissonile ka OÜ Zoroaster, kes seni temalt mingit vastust pole saanud.

“Meie käes on kolmandik mõisakompleksist ja põhimõtteliselt pakuks meile huvi ka häärber,” ütles Zoroasteri juht Aivo Raud. “Praegu meile kuuluval maa-alal näeme tulevikus äri- ja tootmispindasid; kindlasti arvestame taastamistöid tehes ja hoonetesse investeerides ka ajaloolist tausta. Häärber oleks meie alale loogiline jätk – saaksime meile kuuluva pargiga sellele hingamisruumi juurde anda. Aga eluliselt vajalik see hoone meile kindlasti ei ole.”

Veterinaarjaam kui mädapaise

Edise mõisa kui terviku arendamise muudab keeruliseks tõsiasi, et see on jupikaupa mitme omaniku valduses.

“See on lausa kuritegu, et kinnistu üheksakümnendate aastate alguses niimoodi ära tükeldati,” ütles Jõhvi vallavolikogu liige Kalev Naur, kes on aastaid tegelenud kindral Tõnissoni mälestuse jäädvustamisega Jõhvis. “Kõige suurem takistus on nõukogude ajal ehitatud endine veterinaarjaama hoone, mis kogu häärberi kinnistu ära lõhub – see on seal nagu mädapaise.”

Sama meelt on mõisa arenduskontseptsiooni üks koostajaid, ajaloolane Vallo Reimaa, kelle arvates oleks mõistlik see tühjalt seisev ja lagunev hoone lammutada. “Kolme naabruses oleva krundi väärtus tõuseks selle tulemusena hüppeliselt,” usub ta.

Peahoonest teisel pool tegutsev kummiremondiettevõte võiks seal segamatult edasi tegutseda. Reimaa sõnul tuleb nende olemasolu eest lausa tänulik olla: “Kuna seal on kogu aeg tegevus tuksunud, siis on ühtlasi häärberil silm peal olnud ja seda pole laiali tassitud.”

Omanikud ühes suunas mõtlema

Neli aastat tagasi sondeerisid ajaloolased ja arheoloogid georadariga mõisa ümbrust. Ühekordseks jäänud ettevõtmine andis vaid esmast infot ja teadmise, et sealne maapõu vajab enne mis tahes ehitiste püstitamist põhjalikke uuringuid.

Reimaa ei pea mitut omanikku kompleksi ühtsel arendamisel ja maapõues peituva ajaloo uurimisel ületamatuks takistuseks.

“Ei olegi vaja, et kõik oleks ühise omaniku käes; oluline on, et hingatakse ühises rütmis. Näiteks mõisaaegse majandushoone omanikud, kes sellele hotelli rajamise mõttega teise korruse peale ehitasid – see on nüüd küll pikki aastaid seisnud -, on valmis kogu kompleksi arengule kaasa mõtlema. Ajaloohuviga Aivo Raud samamoodi ja kindlasti on selliseid omanikke teisigi.”