Narva koolid viiendat vaheaega ei soovi

1. september 2017 ILJA SMIRNOV
Tänavu tasuks koolivaheaegu kooli infostendilt täpsustada või siis need oma õpetajalt veel kord üle küsida.

Tänavu tasuks koolivaheaegu kooli infostendilt täpsustada või siis need oma õpetajalt veel kord üle küsida.

Enamik Narva koole ja gümnaasiume otsustas, et ei lase õpilasi 2018. aasta veebruaris lisavaheajale, mille neile kinkis endine haridusminister Jürgen Ligi. Samamoodi otsustati ka kahes Jõhvi põhikoolis.

Viies, veebruarikuine ehk nn suusavaheaeg on Eesti koolidele tänavu ette nähtud esimest korda: sellekohase määruse allkirjastas aasta tagasi toonane haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Mitmed Eesti koolid on samasugust lisavaheaega ka varem kehtestanud, kasutades selleks nendele seadusega ette nähtud õigust õppetööd iseseisvalt juhtida. “Kuid enamik Narva koole seda otsust ei toetanud,” tõdes Narva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakonna juhataja asetäitja haridusalal Larissa Degel.

Otsustasid eri moodi

Ministri kehtestatud viie vaheaja graafiku võttis üheksast Narva munitsipaalkoolist ja -gümnaasiumist vastu vaid kolm: Narva eesti gümnaasium, Paju kool ja täiskasvanute kool.

Vanalinna kool, mille omanik on riik, kehtestas samuti veebruarikuise lisavaheaja, mis algab täpselt iseseisvuspäeval ja lõpeb 4. märtsil.

Vanast harjumusest jäid nelja koolivaheaja juurde mõlemad Jõhvi põhikoolid. Jõhvi gümnaasiumi õpilased aga saavad veebruaris nädalakese puhata.

Nagu enamik Eesti koole, teevad veebruarikuus “suusapausi” ka Kiviõli ja Narva-Jõesuu koolid.

Kohtla-Järvel lähevad viie koolivaheaja süsteemile ühiselt üle kõik koolid. Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Olga Golovatšova rääkis, et Järve gümnaasium ja Kesklinna gümnaasium on viie vaheaja süsteemi juba järele proovinud ning sellega rahule jäänud.

“Oluline on seejuures ka see, et meil on käigus koolibussid, aga kui vaheajad on koolides eri aegadel, siis ei saa osa lapsi neid kasutada. Samuti pole kunstikoolidel siis kuigi mugav oma graafikuid kooskõlastada,” selgitas Golovatšova, miks Kohtla-Järvel sellele küsimusele tsentraliseeritult läheneti ning kõikides koolides viis koolivaheaega kehtestati.

Narvalastele meeldib suvi rohkem

Narva linnaametnik Larissa Degel tuletas meelde, et seadus lubas õppeasutustel juba ammu direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul koolivaheaegu oma äranägemise järgi kehtestada. Põhiline, et õppeaastas säiliks 175 õppepäeva.

“Kui me veebruaris lisanädalakese puhkame, siis pikeneb ka õppeaasta nädala võrra. Peaaegu kõik Narva koolid peale kolme otsustasid sellest loobuda,” on ka Degel ise põhimõtteliselt nõus, et veebruarikuisest puhkusest on mõistlikum loobuda.

Ta oletas, et õppeaasta pikenemine võib ka mõningaid raskusi kaasa tuua. Nii näiteks on peaaegu kõikides koolides ette nähtud kahenädalane lisatöö õpiraskustega lastele ning viienda koolivaheaja kehtestamise korral lükkuks see jaanipäevast edasi. Populaarsed suvised koolilaagrid aga satuksid sootuks küsimärgi alla, kuna nende toimumise aeg langeb osaliselt õpetajate puhkuste perioodile. “Need on tervistavad laagrid, kus viiakse läbi mängulises vormis üritusi ja keeleõpet, kui jutt on keelekümblusklassidest. See kõik on lastele vägagi kasulik tegevus,” selgitas Degel.

ERRi raadiouudiste teatel korraldati Narva Soldino gümnaasiumis uuring, selgitamaks, mida arvab sealne koolipere uuest koolivaheaegade süsteemist. Selgus, et üle 60 protsendi lastevanematest ja valdav enamik kooliõpilasi talvist lisavaheaega ei soovi.

“Peaaegu kõik olid selle poolt, et jätta alles vana variant ja mitte pikendada õppeaastat suve arvelt, sest suvel hea ilmaga on keerulisem lapsi klassiruumis hoida,” kommenteeris Soldino gümnaasiumi direktor Ljubov Fomina. “Pealegi võib lund talvel üldse mitte olla ning seega pole ka vajadust nn suusavaheaja järele. Lastevanematel aga võib olla keeruline vaheajal oma laste vaba aega sisustada, sest Kanaari saartele sõitmist saavad endale lubada vaid vähesed. Nii veedavadki lapsed vaheaja kodus, sest kuhu lastega veebruaris ikka minna on.”