Avalik huvi ja avalikkuse huvi

28. august 2017 

Sel suvel jõudis lõpule uurimine juhtumi asjus, mis poolteist aastat tagasi Jõhvi vallamajas tormi tekitas ning kus vallavalitsuse endisele liikmele Kairi Soomerile pandi süüks valla vara labast vargust. Nimelt viis Soomer 2014. aasta sügisel vallavalitsusest töölt lahkudes kaasa ka mööbli, mis oli ostetud maksumaksja raha eest.

Prokuratuur on olnud selle menetluse käigus üsna kidakeelne ning pole andnud vastust, miks pealtnäha nii lihtsa asja uurimine võttis üle aasta aega. Veel tänavu kevadel vastas prokuratuur Põhjaranniku päringule kriminaalasja seisu kohta, et uurimine on lõpule viidud, toimik prokuratuuris ning prokurör mõtleb, kuidas menetlusega edasi minna. Me ei saanud toona vastust küsimusele, kas prokuratuur kavatseb asja lõpetada.

Kuni lõpuks saime teada, et asi ongi lõpetatud põhjendusel, et puudub avalik menetlushuvi. Loomupäraselt on aga avalikkusel tegelikult selliste asjade vastu kõrgendatud huvi ja kuigi terminid “avalik menetlushuvi” ja “avalikkuse huvi” ei pruugi tähenduslikult kattuda, peaksid uurimisasutused sellega siiski arvestama.

Kindlasti olid prokuratuuril oma kaalukad argumendid, miks varguse ilmsikstulekul leiti, et selle toimepanijat ei pea karistama, aga mingil põhjusel pole prokuratuur tahtnud sellest asjast avalikult ise teada anda. Kuigi ometi pälvis juhtum suurt avalikku tähelepanu ja see puudutas vallavalitsuse endist liiget ja volikogu tegevliiget, kes pealegi praegu naaberomavalitsuses avalikus ametis. Õiguskaitseasutused ei tahtnud algusest peale juhtumile ametlikku käiku anda. Alles siis, kui esitati ametlik kuriteoteade. Ehkki avalikuks sai asi mitu kuud varem.

Võib-olla ongi sellel kõigel oma kindlad põhjused, kuid paljudele võib tunduda imelik, et kui sa jääd võõra vara omastamisega vahele ja varastatu tagasi tood, siis uurimine lõpetatakse, pead vaid riigile valuraha maksma. Enamasti ju nii ei juhtu.