Kriisiaasta viis põlevkivitööstusest tuhat töökohta

28. august 2017 ERIK GAMZEJEV
Praegu töötavad nii kaevandused, elektrijaamad kui ka õlivabrikud täiskoormusega, ent nüüd teeb sama töö ära tuhat inimest vähem kui kriisieelsel ajal.

Praegu töötavad nii kaevandused, elektrijaamad kui ka õlivabrikud täiskoormusega, ent nüüd teeb sama töö ära tuhat inimest vähem kui kriisieelsel ajal.

Eesti põlevkivitööstus on 2016. aasta kriisist elusana välja tulnud, ent valdav osa sel ajal kadunud tuhandest töökohast ei taastu ka pärast olukorra paranemist. 

 

Kui 2015. aastal töötas Eesti põlevkivitööstuse ettevõtetes keskmiselt 7411 inimest, siis aasta hiljem oli töökohti jäänud vaid 6400, ilmneb Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatust, mille koostas põlevkivi kompetentsikeskus Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse ja Kunda Nordic Tsemendi majandustulemuste põhjal. 2014. aastaga võrreldes on töökohtade arv selles sektoris vähenenud aga 1374 võrra.

Kriis õpetas kokku hoidma

2016. aasta esimeses pooles, kui avatud turgudel langesid viimaste aastate madalaimale tasemele nii õli kui ka elektri hinnad, koondasid töötajaid nii Viru Keemia Grupp, Eesti Energia kui ka Kiviõli Keemiatööstus.

Neist kolmest väikseima, Kiviõli Keemiatööstuse juht Robert Karpelin märkis, et nemadki pidid loobuma 50 töötajast. “Raskel ajal pidime pingutama püksirihma, optimeerima tehnoloogilisi protsesse ja ka töötajate arvu vähendama. Nüüd on olukord küll paranemas, kuid oleme õppinud väiksema inimeste hulgaga hakkama saama ega plaani praegu uusi inimesi juurde võtta,” rääkis ta, märkides, et praegu on ettevõttes ligikaudu 600 inimest ja see arv ei tohiks lähiaegadel oluliselt muutuda.

Ka Narva elektrijaamu majandava Enefit Energiatootmise juht Tõnu Aas ütles, et kriisiaeg sunnib tegema ümberkorraldusi ja leidma säästukohti, võimaldades samas ettevõttel tugevamaks muutuda. Tema sõnul peaks Eesti Energia põlevkivitööstuse ettevõtetes töötajate arv jääma enam-vähem praegusele tasemele.

VKG on enim töötajaid tagasi võtnud

VKG koondas 2016. aasta alguses üle 500 inimese, kuid mitusada neist kutsuti sama aasta sügisel taas tööle, kui käivitati osa seisma pandud õlivabrikutest. Et VKG ei saavutanud enam sobivat kokkulepet Eesti Energialt puuduva osa põlevkivi ostmiseks, asuti suurendama oma Ojamaa kaevanduse tootmismahtu. Selleks võeti tööle ka ligikaudu sada kaevurit.

Ojamaa kaevanduse juhi Margus Kottise sõnul on sel aastal plaanis kaevandada rekordilised neli miljonit tonni põlevkivi ja kasvatada järgmisel aastal kaevemahtu 4,3 miljoni tonnini. “Aga sellestki ei piisa täiesti meie õlitehaste jaoks ja peame osa tükikivi ilmselt Kiviõli Keemiatööstuselt juurde ostma,” märkis ta, lisades, et Ojamaa kaevanduse töötajate arv peaks jääma pikemaks ajaks vahemikku 580-590. Viru Keemia Grupis töötab praegu 1700 inimest ja see arv peaks püsima stabiilsena.

Põlevkivitööstuse aastaraamatu andmetel ilmneb ka, et aastaga vähenes tööstusharu aastane müügitulu 669 miljonilt 602 miljonile. Samas tõi põlevkivitööstus ka kriisiaastal riigile tulusid 103 miljonit eurot, mis on 17 miljoni võrra vähem kui 2015. aastal.

Investeeringute maht oli 63 miljonit eurot, mis on aga üle kolme korra väiksem kui aasta tagasi. Tõnu Aas selgitas, et põlevkivitööstuses tuli eelnevatel aastatel teha suuri investeeringuid, et viia tootmine vastavusse 2016. aastast kehtima hakanud rangemate keskkonnanõuetega.

VKG juhatuse liige Ahti Asmann märgib aastaraamatus, et keerulised olud panid proovile turuosaliste tugevuse, konkurentsivõime ja valmisoleku muutustele reageerimiseks.

Eeldatavasti võib põlevkivitööstuse keskmine töötajate arv kujuneda tänavu paarisaja võrra mullusest suuremaks.