Kübarad on Oru pargi promenaadil tagasi

23. august 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
NELI GRAATSIAT: "Kolme graatsia" skulptuurile pakub seltsi otse Pätsu ajast välja astunud Ida-Viru turimiskoordinaator Kadri Jalonen. Muuseas, skulptuur taasavati Oru pargi roosiaias 1999. aasta Oru pargi promenaadil.

NELI GRAATSIAT: “Kolme graatsia” skulptuurile pakub seltsi otse Pätsu ajast välja astunud Ida-Viru turimiskoordinaator Kadri Jalonen. Muuseas, skulptuur taasavati Oru pargi roosiaias 1999. aasta Oru pargi promenaadil.

XXI Oru pargi promenaadi stiilsemaid daame oli Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen, kes tõi Eesti iseseisvuse taastamise üritusele esimese vabariigi hõngu. Oma kauni kleidi ostis ta samal päeval Pätsu kutsari lapselapselt.

 

“Käisin täna Pätsu kutsari lapselapse (Tia Ruutopõld − toim.) juures. Ta müüs Voka külas maha oma vanavanaisa maja ja tegi seal kolimismüüki. Mul ei olnud plaanis midagi osta − sõitsime sealt Pühajõe külaseltsi rattamatka ajal lihtsalt läbi. Aga kuna meil on koos giid Enn Käissiga plaanis Oru pargi elamusekskursioon, et rääkida põnevaid lugusid Pätsu-aegsest lossist ja pargist, oli mul tarvis 1930. aastate stiilis kleiti,” jutustas Kadri Jalonen.

Just see õige!

Just see õige talle pika ajalooga kodu tühjendusmüügilt vastu vaatas ja nagu valatult selga passis. “Arvan, et see kleit on varem siin pargis käinud,” tähendas Jalonen.

Nüüd on vaja leida kleidi juurde sobiv kübar, mida promenaadil asendasid sellele päevale sobilikult rukkililled.

Toila valla kultuurijuht Kaisa Pukk rõõmustas, et seekordsel promenaadil jäi silma palju kübaraid. “See tuleb reklaamis kirja panna ja ürituse tutvustamisel välja öelda. Korraldaja ei saa eeldada, et rahvas muidu teab.”

Kübara- ja kaabukandjaid premeeriti sooduspiletiga.

Pukk jäi rahule ka ürituse muusikalise poolega. “Oleme paari aasta jooksul katsetanud, kuidas Toila rahvale sobivad soul ja džäss. Promenaadil läksid väga hästi peale Sinatra stiil ja kaverdamine. Swingers oli laval väga suure koosseisuga − tavaliselt nad nelja solistiga ei käi.”

Kultuurijuht kinnitas, et üritus läks korda ja saab rahuliku südamega uinuda. “Kui esmaspäeva hommikul silmad lahti teen, algab muinastulede laine (muinastulede öö toimub Toila rannas 26. augustil − toim.). Just teatas 12. võistkond soovist tulla tuleskulptuure ehitama.”

Peamiselt oma rahvale

Toila vallavolikogu esimees Ronald Peets lootis, et Oru pargi promenaad jääb ka pärast Toila ühinemist Kohtla ja Kohtla-Nõmmega valla üheks esindusürituseks.

“Arvan, et kõik head asjad nii Toilas, Kohtlas kui ka Kohtla-Nõmmel tuleb viia kaasa. Näen ka täna siin palju Kohtla-Nõmme inimesi, kes seekord tulid Toila valla üritusele, aga järgmisel korral tulevad juba oma valla üritusele. Oru pargi promenaad on ikkagi tähtpäevaüritus. Ja see pole ainult kontsert, vaid midagi suuremat − võimalus nautida Oru pargi ilu, mida RMK on loonud.”

Peetsi mäletamist mööda on Oru pargi promenaad üks 20. augusti üritusi, mis läks Eestis kõige varem käima. “Ja alguses oli esindatus ikka väga kõrge. Keskkonnaministrid käisid siin, pärjad peas, promenaadi avamas. Ja maavanemad. Ta muutus vahepeal üleriigiliseks ürituseks. Praegu on Oru pargi promenaad jälle rohkem oma rahvale.”

RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse arvas, et ürituse formaadi muutmine oli õige samm. “Iga asi hakkab ühel hetkel maha käima ja võib-olla ei olnud vaja nii suures mastaabis seda üritust korraldada. Mis mulle kui pargi esindajale meeldib − lossiplats ei olegi väga suurtele üritustele hea. Vihmad võivad muuta selle väljaku mudaauguks.”

Peets märkis, et ilmataat on promenaadi üritusele enamasti armuline olnud. “Tavaliselt on nii, et ümberrringi sajab, aga siin mitte.”

Ka viimane Oru pargi promenaad möödus vihmavabalt.

Juuse sõnul läheb lõppev suvi ajalukku Oru pargi hüppeliselt kasvanud külastatavusega. “Loenduse tulemused näitavad, et rahvast on eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes üle poole võrra rohkem.” Täpsed andmed, kui palju inimesi aastas parki külastab, selguvad aasta lõpuks.

“RMK panustab, et park oleks kaunis, vald sellega, et oleks rohkem teenuseid,” lisas Peets. “Näiteks on käima läinud pargikohvik ja pargi kõrval valminud uus mänguväljak. See on kõik üks tervik, et inimene siia tuleks.”

Juuse sõnul on pargi populaarsuse tõusu üheselt raske seletada.

“Kohtame tihti pargis inimesi, kes ütlevad, et on siin esimest korda. Meie, kes me siin ümbruskonnas elame, mõtleme, et see ei ole võimalik, aga nii on. Tundub, et infot on rohkem liikuma läinud. Ja see suvi on olnud selline, mis ei soosi rannas vedelemist. Võib-olla sellepärast on inimesed oma puhkuse nii korraldanud, et käiakse rohkem mööda vaatamisväärsusi,” pakkus Juuse.