Ida-Viru koolid saavad värsket verd

17. august 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Hendrik Pillmann ja Liina Mihkelson löövad käed: 1. septembrist saab Jõhvi põhikool noore geograafia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Hendrik Pillmann ja Liina Mihkelson löövad käed: 1. septembrist saab Jõhvi põhikool noore geograafia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Sügisest asub Ida-Virumaal tööle neli uut “Noored kooli” programmi õpetajat, keda ühendab soov töötada seal, kus neid kõige enam vajatakse.

Jõhvi põhikooli värske geograafia- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Hendrik Pillmann on pärit Tartust ning tal on Tartu ülikooli bakalaureusekraad riigiteadustes. Ülikooli ajal lõi ta aktiivselt kaasa korporatsiooni Rotalia tegemistest ning liitus Minu Unistuste Päeva meeskonnaga, aidates täita raskelt haigete laste unistusi.

Diplomaadiks liiga noor

Mis ajendas noort meest end õpetajana proovile panema?

“Minu esimesed plaanid olid seotud diplomaatilise karjääriga. Ma ei ütle, et need oleksid täielikult maha maetud, aga oma vanuse juures ei pea ma veel õigeks diplomaatilisele karjäärile mõelda,” selgitas Pillmann.

Kuna Pillmann oli üheks kõrvalerialaks valinud ajaloo, kaalus ta võimalust omandada magistriõppes selle valdkonna õpetajakutse. Kuni silmapiirile ilmus “Noored kooli” programm. “Mul oli seal juba enne kaks tuttavat. Nägin nende positiivset vastukaja ja kandideerisin ka ise.”

Programmi raames töötab Pillmann vähemalt kaks aastat õpetajana. Paralleelselt läbib ta koos oma lennukaaslastega intensiivse koolitusprogrammi, mis toetab noori õpetajaid nende igapäevatöös, aga suunab ka otsima lahendusi Eesti haridusprobleemidele üldisemalt.

Koolidest jäid Pillmannil sõelale Jõhvi põhikool ja Koeru keskkool. “Kui ma siia tulin, tundsin, et Jõhvis on mind rohkem vaja. Sisetunne ütles, et olen siin õiges kohas,” selgitas Pillmann.

Ka logistiliselt oli Jõhvi mugavam valik kui Koeru, võimaldades lihtsamini sõita koolitustele Tallinna ja oma perekonna juurde Tartu.

Ida-Virumaa suhtes tartlasel mingit võõristust ei olnud. “Mul oli Jõhviga side tüdruksõbra kaudu − tema vend ja õde õpivad Jõhvi põhikoolis. Hakkan neist ühele isegi tunde andma.”

Et Ida-Virumaale tööle tulekuga kaasneb stipendium, kuulis Pillmann alles siis, kui valik oli juba tehtud. “See on lisaboonus, aga selle najal ma valikut ei teinud. Kui kaks aastat selles programmis osaleda, siis minu meelest tuleks seda teha kohas, kus reaalselt vaja on. Näiteks Tallinn ja Tartu mind selles mõttes ei kutsunud.”

Pillmann asub küll tööle eesti koolis, aga püüab ka vene keele paremini selgeks saada. “Praegu oleks vene koolis töötamine raskendatud, sest minu vene keele oskus ei ole nii hea.”

Kui kõige selle kõrvalt peaks vaba aega jääma, tahaks noormees kaasa elada kohalike hokiklubide mängudele − jäähoki on terve elu olnud üks tema huviala.

Õpilasteni soovib Pillmann jõuda läbi positiivsuse ja julgustamise − sel juhul annab õpetamine paremaid tulemusi. Eelkõige proovib ta olla eeskujuks ja õpilasi inspireerida.

“Näiteks rääkisin Kiviõlis (seal toimus “Noored kooli” suvekool − toim.) kohalike noormeestega, kes lähevad 9. klassi. Nad ütlesid, et tunnevad, nagu nad oleksid kuidagi süsteemist väljas. Nad ei tea, mis neid Ida-Virumaalt väljaspool ootab ja mis võimalused neil on. Tahaks selle infosulu ja kartuse murda. Minu meelest on tohutult võimalusi ja loodan, et suudan mingisugused teed neile avada,” rääkis Pillmann.

Elavdab koolielu

Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson rõõmustas, et noor õpetaja ei oota ainult tundide andmist, vaid soovib panustada ka tunnivälisesse tegevusse.

“Näen Hendrikus hästi suurt potentsiaali just koolielu elavdada: korraldada õpilasvahetusi, aktiviseerida õpilasomavalitsuse tööd jms. Leian, et peaksime tema kontaktid ja kogemuse ära kasutama.”

Jõhvi põhikool on taotlenud programmist õpetajat ka mitu korda varem. “Kui on vajadus õpetaja järele, siis kasutad ju kõiki kanaleid, et teda leida. Programm on üks võimalus, kust otsida,” põhjendas Mihkelson.

“Noored kooli” värskeimas, 11. lennus on 17 tiheda sõela läbinud osalejat, kes eelmisel neljapäeval koolijuhtidele pärast ettevalmistuskoolituse lõppu üle anti.

“11. lend on hämmastavalt mitmekesine ja motiveeritud,” rõõmustas “Noored kooli” kommunikatsiooni- ja partnerlussuhete juht Mattias Malk.

“Nende hulgas leidub ökoloogia doktor, Türgi päritolu endine leitnant ning noorsootöö, ajakirjanduse, kultuuriteaduse ja näitekunsti taustaga osalejaid. Õpetama lähevad nad koolidesse üle Eesti, kus neid kõige rohkem vaja on. Kõik soovivad anda endast parima, et ühel päeval saaks iga laps Eestis väga hea hariduse,” lisas Malk.

Ida-Virumaal saab programmi 11. lennust osa veel Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, kus asub tööle Inger Kitt, kes on omandanud meediaalase kõrghariduse Suurbritannias ning töötanud muu hulgas “Terevisioonis” ja Vikerraadios. Eelmisest lennust jätkavad Ahtme gümnaasiumis tööd Kadri Väljaste ja Sven-Erik Mändmaa.

Sinimäe põhikooli pedagoogide kaader täieneb aga sügisest kahe noore õpetaja võrra. Berit Puidet on läbinud Tartu ülikooli bakalaureuseõppe eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal, õppinud kaks aastat Balassi instituudis Budapestis ning töötanud Eesti instituudi Ungari esinduses. Melissa Toom on lõpetanud Tartu ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduse eriala ning töötanud turisminduses.

Peagi algab värbamine “Noored kooli” 12. lendu. “Olenemata meie nimest, ei ole programmil vanusepiirangut,” kinnitas värbamis- ja turundusjuht Maris Viires.

Noored Kooli on vabaühendus, mille eesmärk on luua kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Programm toob vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle inimesed eri elualadelt − siiani üle 160 inimese.