Karujahi piiramine pani Mäetaguse jahimehed nurisema

14. august 2017 KÜLLI KRIIS
Karude asurkonna jätkuvast kasvust annavad märku kolme, nelja ja isegi viie pojaga pesakonnad. Viis poega on küll haruldus, ent tänavu Ida-Virumaal täiesti olemas.

Karude asurkonna jätkuvast kasvust annavad märku kolme, nelja ja isegi viie pojaga pesakonnad. Viis poega on küll haruldus, ent tänavu Ida-Virumaal täiesti olemas.

Kolm jahtkonda, kes õigeks ajaks seireandmed esitamata jätsid, tohivad maakonna jahimeeste seltsi juhatuse otsusega karujahti alustada alles septembris.

“Seltsi juhatus võttis vastu otsuse, et 20 jahtkonnast viis tohivad alustada karujahti alles 1. septembril. Põhjenduseks toodi, et need viis pole seireandmeid esitanud või on andmed puudulikud,” rääkis Mäetaguse jahtkonna esimees Martin Mägi.

Mäetaguse jahtkond on tema sõnul kõikidel eelnenud aastatel need andmed perfektselt esitanud. Seekord esitati ka, aga mitte nii perfektselt − puudusi oli nii biomaterjali (kütitud loomadelt kogutud proovid − toim.) osas kui ka vaatlusandmetes.

“Saatsin seltsile puuduvate aruannete kohta selgituse; üks olulisi põhjusi oli meie jahimaja ehitusest tingitud ajanappus. Meie põhjendusi arvesse ei võetud. Küll aga võeti juhatuse otsusega vastuollu minnes kahelt jahtkonnalt, Kohtla-Nõmmelt ja Tammelt, piirang maha, väidetavalt keskkonnaameti käskkirja tõttu − et need jahtkonnad on karu kahjustuspiirkondade läheduses.”

Mägi rääkis, et karukahjustusi on ka Mäetaguse jahtkonna maadel, kus on samuti mesitarusid lõhutud. Karusid nähakse seal kandis üha sagedamini − eelmisel nädalavahetusel kohtusid karuga Mäetaguse alevikust vähem kui kilomeetri kaugusel olnud marjulised, kevadel istus noor karu üsna keset Iisaku alevikku laululava kõrval.

“Kui me enne septembrit karu lasta ei tohi, võib juhtuda, et septembris ei saagi enam lasta,” pelgab Mägi võimalust, et kordub mullune stsenaarium, mil juba 23. augustiks olid kõik kaheksa maakonna seltsile antud karuluba kütitud.

Ulukiseire on kohustuslik

Jahiseadus kohustab jahipiirkonna kasutajat oma jahipiirkonnas ulukite seiret tegema. Mida täpselt seirata ja koguda, on sätestatud keskkonnaministri määruses. Kohalike jahimeeste esitatud andmed on suuresti aluseks küttimislubade jaotuse otsustamisel.

Ida-Viru jahimeeste seltsi tegevjuht Egert Malts võttis seireandmete esitamise jutuks juba seltsi juhatuse juunikuisel koosolekul, märkides suuremate võlgnikena Kurtna, Mäetaguse ja Tamme jahtkonda.

Juuli koosolekul lisati puudulikud andmed esitanute nimekirja ka Kohtla-Nõmme ja Vaivara jahtkond ning juhatus otsustas anda neile viiele jahtkonnale karu küttimise lubasid alles 1. septembrist.

Jahti on piiratud mujalgi

31. juulil allkirjastas keskkonnaameti peadirektor käskkirja, milles on eraldi märgitud, et 1. augustist 30. septembrini võib kaks karu küttida Kiikla, Kohtla-Nõmme ja Tamme jahipiirkonnas (igas ühe looma).

Egert Maltsa sõnul on see seotud Kiikla piirkonnas mesinikele kahjustusi tekitanud karuga.

“Sellest käskkirjast tulenevalt me kahel jahtkonnal piirangu maha võtsimegi,” ütles ta.

Seireandmete esitamata jätmise tõttu jahtkondadele piirangu seadmises pole aga midagi enneolematut − seda on varem teinud teisedki jahimeeste seltsid.

“Mina leian, et asjad peavad olema korrektsed − kui tahetakse õigust kiskjaid lasta, siis tuleb ka oma kohustusi täita.”

Malts ütles, et Mäetaguse jahtkonna põhjendusi seireandmete esitamata jätmise kohta ei pidanud juhatus piisavaks, teised jahtkonnad pole piirangu vastu protestinud.

Karusid palju, lube vähe

Samuti karujahi esimesest kuust ilma jäetud Kurtna jahtkonna esimees Roland Pullerits peab sellist otsust natuke väiklaseks, seda enam, et Kurtna jahtkonnal oli tema sõnul esitamata ainult biomaterjal.

“Hoopis rohkem paneb põdema see, et karusid on tänavu üle mõistuse palju ja lube anti meile nii vähe. Maakonna jahindusnõukogu küsis 16 luba, anti ainult kümme. Saada neid seireandmeid, palju tahad, Tallinnas ei võeta seda tõsiselt. Kuna lube on vähe, paneb see jahimehed omavahel konkureerima. Kurtna ja Mäetaguse on hästi karurikkad piirkonnad ka,” rääkis ta.

Martin Mägi asjasse nii rahulikult ei suhtu. Tema peab küsitavaks nii juhatuse piirangu kehtestanud otsuse õiguspärasust kui ka seda, kas seltsis kõiki jahtkondi ikka võrdselt koheldakse või vaadatakse nende puhul, kuhu juhtkonna esindajad kuuluvad, mõnele asjale läbi sõrmede.

Metsa marjule minna ei soovita

“Kui meie piirkonna nuhtlusisendid küttimata jäävad, kas siis selts, kes võtab endale õiguse jahti piirata, võtab ka vastutuse edasised kahjud kinni maksta?” küsis Mägi.

Paraku on nii, et kuigi Mägi on Mäetaguse jahipiirkonnas inimasustuse lähistel nähtud karudest ning ka nende poolt mesinikele tekitatud kahjudest teavitanud nii seltsi kui keskkonnaametit, pole mesinikud ise ametlikult kahjudest teada andnud. Mistap ei saa keskkonnaamet seda ka karujahi soovituslikul suunamisel aluseks võtta.

“Mesinikud peaksid asja tõsisemalt võtma,” ütles ka Roland Pullerits, kes samuti teab mitut tänavu karu tõttu kahju kandnud mesinikku. “Kui nad sellega praegu tegelema ei hakka, siis järgmisel aastal on asi veel hullem, sest kolme, nelja ja isegi viie pojaga karusid on päris palju. Metsa marjule minna ma siin kandis ei soovita.”