Keskerakonna pikk mäng närvidel

7. august 2017 ANVAR SAMOST, ajakirjanik

Anvar Samost.

Augusti algus ei ole küll parim aeg meelde tuletada, et suvi, mida õieti polnudki, hakkab läbi saama, kuid ühtlasi tähendab see, et kohalike valimisteni on napilt kaks ja pool kuud. Vähemalt Tallinnas annavad valimistest märku ka tänavail rippuvad reklaamid ja loomulikult valimiskampaania juba käib.

Poliitika hästi varjatud saladus on, et iga kandidaadi kõige suuremad ja ohtlikumad konkurendid tulevad ikka oma erakonna seest. Selleks hetkeks, kui nimekiri valimiskomisjoni lauale läheb, on suur osa valimisvõitlusest peetud: kes, kus ja millisel järjekohal kandideerib, milline on programm ning millised sõnumid, kes on taktikaliselt ja strateegiliselt kõige olulisem vastane.

Keskerakonna puhul on see protsess seekord tavatult avalik. Kui varem jõudsid meediasse paremal juhul üksikud kajad Tallinna või riigikogu valimisnimekirja kohtade jagamisest ning viimane sõna oli erakonna esimehe ja linnapea Edgar Savisaare öelda, siis nüüd on asjad nii palju muutunud, et Savisaar on ise luuser, kes talle jäetud kohta mõnitamiseks peab.

Märgiline on seegi, millise hoolimatu küünilisusega Yana Toom erakonna langenud endist esimeest ära kasutas, et enda positsiooni erakonna juhtkonna suhtes parandada.

Toom oli pärast Jüri Ratase esimeheks valimist erakonnasiseses mitteformaalses võimuhierarhias nähtavalt üksi. Mis iganes ka oli tema algne kavatsus Savisaare nimekirjaga liitumise osas, hiljemalt “kolme õe” esimeste avalike etteastumiste ajaks tegi Toom kõik sammud üksnes selleks, et end Ratase, Mailis Repsi ja Kadri Simsoni suhtes kehtestada. Tipnes see piinliku pressikonverentsiga, kus Oudekki Loone ja Olga Ivanova olid Savisaare esindajatena ehmunud statistideks taandatud, peategelane oli Toom ning kõrvaltegelasena istus tema kõrval Simson, kes oli kohal vaid selleks, et Toomi tähtsust kinnitada.

Toomi manipulatsioonide seeriaga võrreldes olid Savisaare sotsiaalmeedias avaldatud video ning hilisemad esinemised meedias kohmakad ja jõuetud. Keskerakonna suviste mullistuste peal mõjub see küll lühiajalises vaates kaose uue kihina, süvausklikud saavad lojaalsuslaksu ning ajakirjanikud nädalaks tegevust, aga mõelge veel kord − mida me nägime?

Vana mees, jõuetu hääl, halb diktsioon, amatöörlik teostus. Low energy. Savisaar on kogu Tallinna batja-linnapea perioodi kultiveerinud sihtgrupile hoopis teistsugust kuvandit, mille kesksed osad olid läikivmustad limusiinid, sätendavaid ühekordseid kaunitare ja narre sisaldav saatjate parv, jõuline mehelik sarm, heldekäelised üritused linnarahvale, sõprus superstaaride ja idanaabri võimukandjatega. Sellest kõigest on alles üks läikiv ülikond ja Olga Ivanova. Peamine − kadunud on võim.

Kui Savisaar tõesti valimistele läheb, siis kõige targem oleks end võimalikult vähe valijatele näidata, et mitte rikkuda nende senist ettekujutust temast.

Ajakirjanikud ning mõned endised ja kahtlemata poliitikas pädevad endised keskerakondlased on palju tähemärke kulutanud Jüri Ratase alanduse kirjeldamiseks Edgar Savisaare jätkuvat “talumist” puudutavatele küsimustele vastamisel. Peaministri ärritus on vaieldamatult nähtav, kuid ega Ratas ka teistel teemadel ründavatele küsimustele vastates ansiplikku maopilku ole suutnud esitada.

Pigem tuleb napisõnalistes vastustes, mis Savisaare suhtes seni otsest kriitikat vältinud on, näha pikaajalist strateegiat, millest kannatliku tööga Keskerakonnas võimu pööranud kolmik ikka kinni peab. Ühest küljest on neil Savisaare üle suur võim talle makstava “palga” ja soovi korral tasutavate kohtukulude näol. See tekitab erakonna endises esimehes selget trotsi. Teisest küljest on täiesti selge Ratase, Simsoni ja Repsi plaan Savisaart niikaua kui vähegi võimalik erakonna sõltlasena hoida, isegi kui too sisuliselt enam nendega ei suhtle.

Raske on ennustada, kas selline ennastsalgav liin toob enam kasu − lähenevatel valimistel Keskerakonna kaubamärgile kogutavate häälte näol −, võrreldes avanenud võimalusega  erakonna vastu läinud asutaja välja heita, mis oleks mitmes plaanis vabastav. Aga kes iganes see pole, kes kolmiku strateegiat kujundab, tegemist on tilkhaaval kivi uuristamise meistriga.