Eksperdid: Jõhvi kohtumaja on inimestele ohtlik

4. august 2017 ERIK KALDA
Jõhvi kohtumaja ehitus septembris 2010. Mõni kuu hiljem võetakse ehitis vastu ning keegi ei tee numbrit sellest, et näiteks katuse kalle ei vasta projektile ning ka hoone sokliosas ja vundamendis on puudusi.

Jõhvi kohtumaja ehitus septembris 2010. Mõni kuu hiljem võetakse ehitis vastu ning keegi ei tee numbrit sellest, et näiteks katuse kalle ei vasta projektile ning ka hoone sokliosas ja vundamendis on puudusi.

Ligi viis kuud väldanud uuringute käigus tegid eksperdid kindlaks, et Viru maakohtu Jõhvi kohtumaja õhk on saastatud kemikaalide ja hallitusseene eostega. Muu hulgas võivad olukorras süüdi olla ka ehitusvead.

 

Tänavu 7. märtsil avastasid kohtumaja töötajad tööle tulles, et majas levib ebameeldiv gaasilõhn. Töötajad evakueeriti ning päästjad alustasid maja kontrollimist.

Õhk on saastatud

Päästeamet lõhnaallikat ei leidnud, siseõhu analüüsi esialgsed tulemused näitasid, et majas on siseõhu kvaliteediga probleem, mis vajab väljaselgitamist ja lahendamist, ning osa ruume on kasutamiskõlbmatud.

Mitmed tehtud õhuproovid ja ekspertiisid ei suutnud ka hiljem saasteallikat tuvastada.

Selle nädala esmaspäeval saatis Viru maakohtu kohtudirektor Virve Altuhova kõikidele kohtumajas töötavatele ametnikele ringkirja, kus ta teavitas, et valminud on ekspertiis, mille tulemused ei ole positiivsed.

“Ega nad meile head uudist toonud, ei ole kõik korras meie muidu ilusa ja klanitud kohtumajaga. Aga leian, et kuna me kõik oleme selle teemaga tugevalt seotud, ei ole korrektne pimesikku mängida ja teid asjaga kurssi mitte viia,” kirjutas Altuhova. Samas kutsus ta maja töötajaid säilitama rahu ja mitte sattuma paanikasse.

“Olukord ei ole kriitiline, kuid on ebameeldiv ja ohutunnet tekitav./…/ Omalt poolt luban, et teeme kõik, mis võimalik, et edaspidiseid ohtusid võimalikult kiiresti minimeerida,” teatas Altuhova.

Seen ja keemia

TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudi poolt asja uurinud professor Urve Kallavus tõdes, et uuringu käigus avastati hoones seenkahjustusi ning tegemist on peamiselt ühte liiki hallitusseenega, mis kannab ladinakeelset nime Penicillium.

See seen võib inimestel põhjustada allergilisi reaktsioone ja astmat, teda esineb majatolmus ning ta on tüüpiline veekahjustusega hoonetele.  

Ent peale hallitusseene tuvastasid eksperdid maja ümbrusest võetud pinnaseproovidest keemilisi ühendeid ning tulid järeldusele, et need ühendid pole loodusele omased ja viitavad seega saastatud pinnase kasutamisele ehitustöödel. Näiteks leiti proovidest tolueeni ja heksaani, mis on mõlemad keemiatööstuses kasutatavad näiteks lahustina.

“Hoonesisese õhureostuse põhjus on kõige tõenäolisemalt hoonealustel ja -välistel, sh territooriumi tagasitäidetel kasutatud reostunud täitepinnas. Erisuguste saasteainete suur hulk viitab, et tegemist võib olla tööstuspiirkonnast kaevandatud täitepinnasega. Pinnaseuuringute kohaselt oli pinnas reostunud kuni sügavuseni 100 cm maapinnast,” seisab ehitusekspertide kokkuvõttes, kus nenditakse, et sügavamal kui üks meeter on pinnasereostus juba minimaalne.

Hoone ruumides õhu saastumine võis ekspertide arvates toimuda hoone põrandates olevate pragude kaudu, mis võisid tekkida nii ehitusvigadest, aga ka näiteks mullu samal Kooli tänaval toimunud teetööde vibratsioonist.

Üks korrus lisaks

Ehitusekspertiisi teinud ehitusinsenerid Mati Paju ja Toivo Rattasepp, kes on ka riiklikult tunnustatud ekspert, nendivad, et lisauuringute tegemine kõikide reostuskollete leidmiseks oleks ebamõistlikult kallis, samuti on peaaegu võimatu efektiivselt tihendada hoone sokkel ja põrandad, et reostus majja ei satuks. Küll aga oleks nende arvates mõistlik ehitada ventilatsioonisüsteem ümber nii, et kõige intensiivsema reostusega majaosa ventilatsioon eraldataks ülejäänud hoone ventilatsioonist. Samuti peaks maja soklikorruse isoleerima kõrgematest korrustest ning ekspertidele jäigi selgusetuks, miks kasutatakse praegu inimeste tööruumidena osaliselt maa all asuvaid ruume, kui tavaliselt on need jäetud tehnosüsteemide jaoks.

Ekspertide arvates tuleks kogu hoone ruumide jaotus ümber planeerida ning majale peale ehitada veel üks korrus, kuhu saaks kolida töötajad, kes praegu keldrikorrusel paiknevad. Samuti tuleks eemaldada ja utiliseerida kohtumaja ümber olev pinnas kuni ühe meetri sügavuselt.

Seenest lahti saamiseks tuleb aga korraldada ventilatsioonisüsteemide läbipesu ning likvideerida nähtavad seenkahjustused maja sisepindadel.

Töötajad suunatakse kaugtööle

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Teele Sihtmäe ütles, et esmajärjekorras on kavas suunata võimalikult palju kohtumaja töötajaid kaugtööle ja kohapealset kohalolekut nõudvate kohtuasutuse funktsioonidega tegelevad ametnikud (kantselei, haldus, arhiiv) viia tööle kohtumaja kõrgematele korrustele. “Praegu tegeleb kohtute riistvara varustamise eest vastutav registrite ja infosüsteemide keskus Jõhvi kohtumaja kohtunikele ja ametnikele kaugtöö tegemiseks vajaliku riistvara hankega.”

Eile õhtul kogunesid justiitsministeeriumi esindajad ning Jõhvi kohtumajas töötavate Viru maakohtu ja Tartu halduskohtu kohtudirektorid ning kohtute esimehed arutama, kuidas tagada õigusemõistmise jätkumine kohtumajas olukorras, kus kohtumajas töötamine ei ole tervisele ohutu, ning otsustama edasisi samme.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) avalike suhete juht Madis Idnurm ütles, et RKAS on edastanud auditi lõpparuande kohtuhoone omanikule OÜ-le Õigusmaja ning palunud neil koostada edasine tegevuskava ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ja hoone siseruumides nõuetekohase õhukvaliteedi tagamiseks, kuna ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib kevadel juhtunu korduda. Kohtumine hoone omanikuga leiab aset tuleva nädala teises pooles.