Ida-Viru turismi suurprojektid said tuge

3. august 2017 GERLI ROMANOVITŠ
Aidu veespordikeskuse sõpradel on põhjust aerud võidukalt üles tõsta: keskuse arendamiseks saadi 3,7 miljonit eurot toetust.

Aidu veespordikeskuse sõpradel on põhjust aerud võidukalt üles tõsta: keskuse arendamiseks saadi 3,7 miljonit eurot toetust.

Kui piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme esimeses ringis said toetust eelkõige tööstusalade arendusprojektid, siis teine voor oli turismiprojektide võidukäik ning sinna investeeritakse üle 10 miljoni euro. 

 

Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme teises voorus sai toetust kuus projekti. Neist viis on turismiobjektid, millega luuakse Ida-Virumaale mitu uut turismiobjekti. Teiste hulgas sai toetust Aidu veespordikeskus, mis oli maakondlikus pingereas olulisim projekt, kuid jäi üllatuslikult esimesel korral rahata.

Eesmärgid on samad

Kui Aidu veespordikeskus omal ajal eesmärke püstitas ja tärmineid paika pani, oli üks nendest võõrustada aastal 2020 esimest rahvusvahelist tiitlivõistlust. “See eesmärk on täna veel täitsa täidetav,” ütles Aidu veespordikeskuse arendamisega tegelev OÜ Cumulus Consulting juht Mihkel Laan.

Kokku toetatakse keskuse väljaehitamist 3,7 miljoni euroga, millele lisandub omaosalus. Viimase peaksid välja panema Eesti Energia ja Lüganuse vald. “Kindlasti pole nendega kokku lepitud toetus veel piisav kogu omaosaluse katmiseks, kuid vaatame, kas leiame veel partnereid, kes tahaksid liituda, või katame omaosaluse pangalaenuga,” selgitas Laan.

Sisuliselt saab juba valmis olev sõudekanal projekti toel endale sisu ja lisafunktsioone. “Kanali serva planeeritud teenindushoonest peaksid tegevust leidma ka need, kes spordist ülemäära palju ei huvitu. Selle sisu saab selgeks nüüd, kui projekteerimistööd algavad,” rääkis ta.

Selleks, et 2019. aastal keskus avada, tuleb sel aastal lõpetada eeltööd, nagu projekteerimine ja maaküsimuste lahendamine. Ehitustööd lähevad lahti järgmisel aastal.

Aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele

Teisest voorust sai toetust ka teine eelmisel korral välja jäänud, aga maakondlikus pingereas väga kõrgel olnud tegevus, mis peaks kaasa aitama sellele, et nii alles valmivatel kui ka juba tegutsevatel turismiettevõtetel kliente jaguks.

Ida-Virumaa turismiklaster, mis koondab kõiki maakonna suuremaid turismiobjekte, sai toetust Ida-Virumaa kui turismisihtkoha arendamiseks. Sisuliselt on selle eesmärk jõuda Eestis turismisihtkohaks number kaks. Selleks tehakse kaks aastat kampaaniaid Eestis, Soomes ja Venemaal. “Soomlaste turismikaardil meid pole ja meie eesmärk on nende maakaarti natuke laiendada,” rääkis turismiklastri juht Kadri Jalonen.

Peale selle arendatakse olemasolevaid turismitooteid, koolitatakse juurde giide maakondlike tuuride tarbeks ning õpetatakse klienditeenindajatele näiteks soome keelt.

Põhja poole kreenis

Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajal Hardi Murulal on hea meel, et mitmed suured algatused toetust said, ent ta tunnistas, et otsused on maakonna põhjapoolele kreenis ning äärmiselt kahju on, et ükski Peipsiga seotud projekt toetust ei saanud. “Selge on, et elanike arv selles piirkonnas on väiksem ning sotsiaal-majanduslik kasutegur selle võrra madalam, kuid see piirkond vääriks arendamist, sest potentsiaali seal on,” tõdes ta.

Nii nagu projektid olid kreenis põhja poole, olid nad kaldus ka turismisektori poole. Kui näiteks Harjumaal oli toetuse saajate seas palju elukeskkonnaga seotud projekte, siis Ida-Virumaal polnud selliseid ühtegi. Ka Sillamäe rannapromenaad on pigem turismiprojekt. “Samas on meil probleemiks, et linnad pole piisavalt atraktiivsed. Nüüd oli võimalus seda parandada,” rääkis Murula. Ta loodab, et turismisektori toetamine toob loodetud tulemuse ning täitub klastri eesmärk, mis peaks Ida-Virumaa viima Eesti turismisihtkohaks number kaks ja oluliselt kasvatama ööbimiste arvu maakonnas.