Viru maakohus mõistis Jefimovi kelmuses süüdi

31. juuli 2017 ILJA SMIRNOV
Aleksandr Jefimov oli eile Viru maakohtus kidakeelne, kuid kinnitas, et vaidlustab süüdimõistva otsuse.

Aleksandr Jefimov oli eile Viru maakohtus kidakeelne, kuid kinnitas, et vaidlustab süüdimõistva otsuse.

Viru maakohus tunnistas eile keskerakondlasest Narva linnavolikogu esimehe Aleksandr Jefimovi süüdi haiguslehtedega toime pandud korduvas kelmuses, millega ta pettis riigilt välja ligemale 5000 eurot, ning karistas teda ühe aasta ja üheksa kuu pikkuse tingimisi vangistusega kaheaastase katseajaga.

 

Prokurör Kalmer Kask küsis Jefimovile karistuseks ligemale aasta võrra pikemat tingimisi vangistust ja nelja aasta pikkust katseaega, kuid kohtunik Astrid Asi tegi mõnevõrra leebema otsuse.

Jefimov oli kidakeelne

Kohus rahuldas Eesti haigekassa nõudeavalduse ning kohustas Jefimovit haigekassale tagastama 2495 eurot ja 83 senti. 2500 eurot oli Jefimov vabatahtlikult tagasi maksnud juba siis, kui püüdis jõuda prokuröriga kokkuleppele menetluse lõpetamiseks avaliku huvi puudumise ja süü väiksuse tõttu. Prokurör Kalmer Kask nõustuski kokkuleppega, aga kohtunik Astrid Asi ei kinnitanud seda, leides, et kuna kohtu all on omavalitsuse juht, siis on avalik huvi olemas.

Kohtuotsuse kohaselt peab Jefimov tasuma riigile ka menetluskulud, mis ulatusid 3369 euroni.

Ennast süüdi mitte tunnistanud Jefimovil on 15 päeva aega kohtuotsuse vaidlustamiseks ja ta kinnitas eile, et kavatseb seda igal juhul teha. “Andke mulle natuke aega selle otsuse teadvustamiseks, toimunu seedimiseks ja apellatsiooni ettevalmistamiseks. Seejärel vastan küsimustele,” oli ta eile kohtusaalist väljudes lakooniline.

Viru ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi sai Jefimov 2014. ja 2015. aastal linnavolikogu aseesimehena töötamise ajal haigekassalt kuuel korral kokku 4995,83 euro ulatuses ajutise töövõimetuse hüvitist. Ta esitas haigekassale haigushüvitise väljapetmise eesmärgil FIE Juriidiline Büroo Aleksandr Jefimov nimelt haiguslehe andmed, luues haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse endast kui ajutiselt töövõimetust isikust. Nende haiguslehtede alusel määras ja maksis haigekassa Jefimovile välja haigushüvitisi, millele Jefimovil faktilisi asjaolusid arvestades tegelikult õigust polnud.

Jefimovi ja tema advokaadi kaitsetaktika tugines kohtus sellele, et tegu oli mittetahtlike eksimustega, mida tuleks menetleda halduskorras. Ta kinnitas kohtus, et nii tema kui ka teised volikogu liikmed ei teadnud, et saadikutele ettenähtud hüvitiste väljamaksmine tuleb haiguslehel olemise ajal peatada. “Üheski Narva dokumendis pole sõnagi saadikutele haiguslehtede vormistamisest ega vajadusest teatada sellest raamatupidamisele,” rääkis ta oma viimases sõnas.

Luges ise loenguid tööõigusest

Kohtunik Astrid Asi ütles eile otsust selgitades, et isegi kui nõustuda sellega, et kohtualune ei teavitanud haiguslehtedest volikogu kantseleid teadmatusest, oleks ta ikkagi pidanud mõistma, et saades korraga topelttulu, on midagi valesti. “Hüvitis on ju mõeldud saamata tulu hüvitamiseks,” tõdes ta.

Esimese juhtumi puhul ulatus haigekassa hüvitis 1905 euroni ja kohtunik oli veendunud, et Jefimovil ei saanud see märkamatuks jääda. Kuid hiljem kordus sama olukord, kus ta sai nii haigushüvitist kui ka volikogu aseesimehe tasu, veel viiel korral. Kohtu hinnangul oli tegu teadliku käitumisega. “Kohtualune lõi haigekassa silmis endast petliku ettekujutuse kui töövõimetust inimesest,” märkis kohtunik.

Samuti leidis ta, et juristina pidi Jefimov teadma, et ühel ajal tulu teenimisega ei tohi saada haiguslehega kaasnevat hüvitist. Kohus juhtis tähelepanu, et Jefimov on ise pidanud tööõigusalaseid loenguid ja selle valdkonnaga hästi kursis.

Opositsioon soovib tagasiastumist

Prokurör Kask ütles, et on kohtu määratud karistusega üldjoontes rahul, olgugi et see on tema küsitust mõnevõrra väiksem. “Kindlasti pole see mingi näidisprotsess,” lükkas Kask ümber eelarvamusi. “Analoogseid juhtumeid on käsitlenud ka teised kohtud, seekord oli lihtsalt tegu tuntud inimesega.”

Narva volikogus opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Ants Kutti sõnul nõuavad nad Jefimovi tagasiastumist volikogu esimehe ametist. “Teda süüdistatakse kelmuses, ta omastas raha sotsiaalsüsteemist − see on meie silmis vastuvõetamatu,” põhjendas Kutti.

Tema sõnul on volikogu kantselei Jefimoviga toimunu järel saadikuid teavitanud, et haiguslehele jäämisest tuleb teada anda.