Ida-Viru programmi jaoks raha pole

17. juuli 2017 ERIK GAMZEJEV
Jaak Aab (vasakul) tutvustas reedel valitsuse Ida-Virumaa arendamisplaane ka siinsetele omavalitsusjuhtidele, kuid väga konkreetseid sõnumeid tal polnud.

Jaak Aab (vasakul) tutvustas reedel valitsuse Ida-Virumaa arendamisplaane ka siinsetele omavalitsusjuhtidele, kuid väga konkreetseid sõnumeid tal polnud.

Valitsus pole ikka veel arutanud Ida-Viru programmi, kuna siiani pole ministrite vahel üksmeelt, millistest allikatest programmi tegevusteks raha peaks tulema − saastetasude Ida-Virusse suunamise plaan on lähiaastateks maha maetud.

 

Valitsuse koalitsioonileppes on kirjas Ida-Viru programmi koostamine, see peaks peale rutiinsete ettevõtmiste sisaldama lisainvesteeringuid kohaliku elukeskkonna parandamiseks. Eelmine regionaalhalduse minister Mihhail Korb asus programmi koostamiseks koguma ministeeriumide ettepanekuid. Üks olulisemaid neist oli kavatsus suunata Ida-Viru programmi osa siinsete põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest. See võimaldaks tagada programmi püsiva rahastamise ja erinevalt paljudest varasematest tegevuskavadest asuda ka sinna kirjutatud plaane ellu viima.

Sel kevadel Ida-Virumaal käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Põhjarannikule, et tegevuskava tuleb valitsuse lauale aprilli lõpus või maikuu alguses. Siiani ei ole aga Ida-Viru programmi küsimus valitsuse istungite päevakorda jõudnud.

Kokkulepet ei ole

Reedel Ida-Virumaal käinud regionaalhalduse minister Jaak Aab tunnistas Põhjarannikule, et saastetasudest programmi rahastamine ei ole lähiaastatel võimalik.

“See programm on praegu valitsuskabineti ootenimekirjas. Küsimus on lihtsalt selles, et ei ole kokkulepet rahastamise küsimuses. Kui rahastamise kokkulepet ei ole, siis ei saa ka sisu arutada.”

Aab rääkis, et kui esialgu nähti lahendusena saastetasudest peaaegu kolmandiku eraldamist sellele programmile, siis lähiaastatel seda ei toimu. “Saastetasud on seotud kindla sihtotstarbega, sealhulgas keskkonnainvesteeringute keskuse tegevuse ja projektidega. Võtta sealt nüüd kohe ühe aastaga ära mingi osa − see ei ole lihtsalt reaalne,” tõdes ta.

Samas ütles Aab, et Ida-Viru programmi tuleks vaadata pikemas perspektiivis. “Ega see üks programm lahenda kõiki Ida-Virumaa probleeme. Ma tahan kindlasti valitsuskabineti arutelule tuua ülevaate, kuidas eri ministeeriumidest raha Ida-Virumaale jõuab. Milliseid arendusprojekte siin tehakse ja toetusi antakse. Need numbrid on olemas, aga tahan võrrelda seda ka teiste regioonidega, kas Ida-Virumaa on siis prioriteetne või ei ole. Kui ta ei ole prioriteetne, siis tuleb kogu valitsuse ja kõigi ministeeriumide tegevus suunata sellele, et see piirkond oleks prioriteetse vaatluse all. Minu arvates on Eesti riigile väga oluline, et see piirkond saaks eelisarenduse,” lausus Aab.

Ta tõi esile, et näiteks piirkondade konkurentsivõime programmis on Ida-Virumaale tuleva raha osakaal elanike arvu kohta suurem kui teistes regioonides. “Ka erisuguste projektide hindamisel saavad Ida-Viru projektid lisahinde. Ei saa öelda, et midagi pole tehtud, aga ma arvan, et võiks rohkem teha,” märkis minister.

Jaak Aab usub, et Ida-Viru programm jõuab valitsusse sügisel ja seda arutatakse koos eelarvega. “Selles taktis ta praegu liigub. Ma tahan täpsustada selle sisu ja saada selgust, millises mahus raha on võimalik selle jaoks leida,” ütles ta.

Saastetasude suunamine Ida-Viru programmi võiks Aabi arvates kõne alla tulla mõne aasta pärast. “Mõningaid võimalusi on, me kaalume praegu. Peale selle on võimalik keskkonnainvesteeringute keskuses tekitada eraldi raha, mida saab taotleda vaid Ida-Viru keskkonnaprojektide jaoks. See oleks loogiline seos, et põlevkivi kaevandamisest teenitud saastetasud läheksid tagasi samasse kohta,” leidis Aab.

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, kes on ka riigihalduse ministri nõunik, pidas juba kevadel vähe tõenäoliseks, et keskkonnatasudest õnnestub Ida-Viru programmi suunata 20 miljonit eurot. “Kõik keskkonnaministrid on olnud sellele vastu. Kuna valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, siis ei ole võimalik käsu korras saastetasusid ümber suunata,” sõnas ta.

Luhalaiu sõnul on võtmeküsimus, kas praegune valitsus jõuab üksmeelele, et Ida-Virumaa küsimuste lahendamiseks on vaja erisuguste tegevuste jaoks püsivat rahastamisallikat. “Kui seda ei toimu, siis tehaksegi vaid üksikuid poolikuid ja näiliseid otsuseid, mida püütakse esitleda poliitilise saavutusena, ent millel on vaid kosmeetiline mõju,” leidis ta.