Ida-Viru keskhaigla pole sõlminud hambaravihüvitiste lepingut

10. juuli 2017 NIINA VOROPAJEVA
Pöördudes praegu oma hambaarsti poole, pole näiteks Ida-Viru keskhaiglas riiklikku ravihüvitist võimalik saada.

Pöördudes praegu oma hambaarsti poole, pole näiteks Ida-Viru keskhaiglas riiklikku ravihüvitist võimalik saada.

Ida-Viru keskhaigla teatas, et ei saa praegu sõlmida haigekassaga lepingut, mis annaks täiskasvanud patsientidele võimaluse kasutada riiklikku hambaravihüvitist. Praeguseks pole sellist lepingut sõlminud ka mitmed teised Ida-Virumaal hambaravi osutavad meditsiiniasutused.

 

1. juulist hakkas kehtima täiskasvanute riiklik hambaravihüvitis  (30 eurot aastas, 85 eurot neile, kellel on õigus lisahüvitisele). Kuid seda soodustust saavad kasutada vaid need patsiendid, kelle raviasutusel on haigekassaga sellekohane leping.

Terviseameti andmetel on Eestis 547 stomatoloogilist ravi pakkuvat asutust, kuid siiani on haigekassaga asjakohase lepingu teinud neist veidi üle saja. Ida-Virumaal oli haigekassa andmetel selline leping 7. juuli seisuga sõlmitud 11 raviasutusel, nendest 7 tegutseb Narvas, nende seas üks nii Narvas kui Sillamäel. Jõhvis, Avinurmes, Iisakus ja Püssis on üks lepinguga teenusepakkuja.

Miks ei sõlmitud lepingut

Uue korra järgi peavad haigekassaga lepingu sõlminud hambaravi maksumusest maha arvama hüvitise summa. Patsiendile tähendab see seda, et hüvitise saamiseks ei pea ta haigekassale arvet esitama, vaid peab arve tasuma raviasutuses, kus arvatakse maha hüvitise summa.

“Käesoleval ajal ei saa me seda süsteemi tehnilistel põhjustel juurutada,” ütles Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Nadežda Ivanova. “Asi on selles, et meie haigla arvutisüsteemid pole ühildatud haigekassa omadega, mistõttu me ei näe, kes patsientidest on juba kasutanud enne 1. juulit kehtinud 19 euro suurust hambaravihüvitist ja kes pole seda veel üldse saanud.”

Ivanova tõi näiteks, et kui patsient on saanud 19 euro suuruse ühekordse hambaravihüvitise ajavahemikus selle aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini, on tal 1. juulist õigus saada ülejäänud 11 eurot juba raviasutuses. Kuna aga haigla arvutiprogramm pole seotud haigekassa omaga, siis haigla ei tea, missugustel patsientidel on õigus 30eurosele hüvitisele ning kellel on saada jäänud vaid 11eurone hüvitise jääk.

Kritiseerivad hüvitise maksmise põhimõtteid

Hambaarstid on uusi hüvitise maksmise põhimõtteid arvustanud juba nende väljatöötamise ajal, kuna haigekassa hüvitab vaid osa teenuseid hinnakirja järgi, mille on kinnitanud haigekassa ise, aga mitte konkreetse kliiniku oma järgi.

Arstid on toonud välja, kuivõrd absurdsena näeb hüvitise maksmine välja tegelikkuses. Näiteks peab haigekassa arvestuse kohaselt kolme patsiendi peale piisama ühest tuimastusampullist ning ühest paarist kinnastest.

Hambaravi piirhinnad ja nende arvutused on hambaarstide liitu niivõrd ärritanud, et on kaalutud isegi kohtusse pöördumist. Eesti hambaarstide liidu juhatuse liige Katrin Metstak loodab siiski, et sügisel õnnestub läbirääkimisi haigekassaga jätkata.

Lepingupartnerite nimekiri muutub

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg märgib, et lepingute sõlmimine raviasutustega siiski jätkub ning uusi avaldusi tuleb iga päev.

“Tänaseks on meile tulnud üle 100 taotluse, et sõlmida leping hambaravihüvitise pakkumiseks. Nendest enamiku puhul on juba leping ka sõlmitud ning maakondliku jaotuse ja täpse nimekirja leiab haigekassa kodulehelt. Uuendame seda kaarti kaks korda nädalas, seega soovitan inimestel kindlasti enne järgmise hambaarstivisiidi planeerimist vaadata kaardilt värsket infot,” sõnas ta.

Lepingute sõlmimine ei lõppenud 1. juulil, vaid kestab Hinsbergi sõnul jooksvalt edasi.

“Hüvitise pakkumine on uus võimalus hambaarstidele ja arusaadavalt on selle kohta küsimusi ja kaalutakse hoolikalt kõiki detaile. Oleme omalt poolt arstidele protsessi käigus võimalikult palju toeks.”

Hinsbergi sõnul on haigekassa teadlik “mõnede hambaarstide seisukohast liialt madalate hindade kohta. Oluline on teada, et töö hambaraviteenuste hindadega (sh ortodontias) jätkub ka järgmisel aastal”.

Haigekassa teatel kontrollivad nad 2017. aasta andmete põhjal, kas teenuste hinnad katavad tervikuna tegelikke kulusid, seda nii personali ajakulu kui ka ühekordsete materjalide puhul. “Selle eelduseks on tihe koostöö hambaravi osutajatega, sest info selle kohta, kui palju materjali ja aega mingi teenuse osutamiseks kulub ning kui palju see maksab, saame eelkõige neilt.”

Ida-Viru keskhaigla märkis omakorda, et olukorra muutumisest ehk sellest, kui hambaravihüvitiste lepingu sõlmimine muutub haigla jaoks võimalikuks, antakse patsientidele kohe teada.