Narva näitab valitsuse ujulale ilmselt trääsa

10. juuli 2017 ILJA SMIRNOV
Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik esines aprillis volikogu istungil ning avaldas lootust, et Narva ja sisekaitseakadeemia partnerluse teema tuuakse laiemale arutelule, kuid seda ei juhtunud. "Mind kui volikogu liiget see mõneti üllatab," sõnas ta nüüd.

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik esines aprillis volikogu istungil ning avaldas lootust, et Narva ja sisekaitseakadeemia partnerluse teema tuuakse laiemale arutelule, kuid seda ei juhtunud. “Mind kui volikogu liiget see mõneti üllatab,” sõnas ta nüüd.

Narva linnajuhid vastasid eitavalt riigi ettepanekule osaleda paari miljoni euroga sisekaitseakadeemia tulevase kolledži ujula rajamises. Linna juhtiv Keskerakond mõlgutab selle asemel mõtteid rajada ületulevasteks valimisteks hoopis suurejooneline spordikompleks, kuid sellest, kui palju see linnale maksma läheb, ei räägita. 

 

Valitsus tegi tänavu kevadel põhimõttelise otsuse rajada aastaks 2020 Narva sisekaitseakadeemia kolledž ning selleks vaadati Kerese tänaval valmis ka krunt.

Selle jaoks eraldab riik 12,8 miljonit eurot. Akadeemia ootas kolm kuud vastust, kas Narva osaleb kolledži ujula rajamises ja eraldab raha, et neljale riigi finantseeritud 25meetrisele ujumisrajale saaks lisada veel neli, nagu akadeemia plaanis.

Praegu on Narva ainus ujula Energia spordikooli juures. See bassein ehitati 1979. aastal, seal on viis rada ning olemas on ka väike lastesektsioon. Uue tänapäevase ujula ehitamine on ammu jutuks olnud nii linna kui ka riigi tasandil.

Narva volikogu esimees Aleksandr Jefimov ütles sel neljapäeval, et kaldub riigile ära ütlema ja et linn ei maksaks tulevase kolledži ujula laiendamise eest. “Nende arvestuste kohaselt, mille esitas meile akadeemia, oleks meie osaluse maksumus selles ehituses peaaegu kaks miljonit eurot − see on hiiglaslik summa,” sõnas ta.

Jefimovi sõnul on ilmselt parem, kui linnal õnnestuks raha juurde saada ning ehitada terve spordikompleks. Varem on räägitud, et see rajatis võiks asuda Äkkeküla spordi- ja puhkekeskuse naabruses.

Valmis maksma, kuid hiljem

Narvas võimul olev keskerakondlaste fraktsioon Ühtne Narva käis enne sisekaitseakadeemiale ja riigi valitsusele vastuse andmist sel nädalal tutvumas Tallinnas Sõle tänaval valmiva spordikompleksiga. “Nähtu vapustas meid!” kirjutas sotsiaalmeedias fraktsiooni esimees Aleksei Voronov.

Külalistele näidati kahe kaheksarajalise ja 25 meetri pikkuse ujula ehitust, lastebasseini, suurt multifunktsionaalset saali, jõu-, poksi ja maadlussaale, avaraid saale vehklejatele, võimlejatele ning teiste spordialade harrastajatele.  Üks Narva keskerakondlaste liidreid Andrus Tamm ütles, et tutvus isiklikult ehituse eelarvega ning selle maht on ümardatult 5,5 miljonit eurot.

“Ja nüüd on meie ees küsimus: kas kasutada kaks miljonit linna raha, et ehitada neli rada sisekaitseakadeemia kolledži ujulasse, või leida 3,5 miljonit riigi või fondide raha juurde ning ehitada Tallinnas nähtuga analoogne spordikompleks?” selgitas Voronov dilemmat.

Samas ta selgitas, et poliitiline valik on juba tehtud.

“Arvan, et iga kainelt mõtlev inimene otsustab linna raha efektiivse kasutamise kasuks, et ehitada nüüdisaegne spordikompleks, mis on Narvale eluliselt vajalik, aga mitte seda, mida pakub sotsiaaldemokraatide esindaja Ants Kutti, kelle meelest on lihtne kasutada 2 miljonit eurot nelja ujumisraja jaoks,” arutles Voronov.

Volikogus opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide juht Ants Kutti ütles, et Narva peab osalema kolledži ujula ehituses. “Sellisel juhul saaksid linlased juba paari aasta pärast tänapäevase kaheksa rajaga ujula. Voronov aga blokeeris volikogus selle diskussiooni,” teatas Kutti.

Puudu mõned miljonid

Narva poliitikud ei räägi siiski, et Tallinna Sõle tänava kompleks läheb tegelikult oluliselt kallimaks maksma. Ametlikel andmetel on see summa 8,5 miljonit, mis kätkeb endas mitte ainult 6,8 miljoni suurust ehitusmaksumust, vaid ka sisustust.

“Selge see, et ise me linna rahast sellist spordikeskust ei ehita,” tunnistab Jefimov. “Isegi kui saaksime laenu, tähendaks see, et kõik ülejäänud kulud oleksime sunnitud külmutama, ent see pole mõeldav. Seetõttu küsime selleks riigilt tuge. Püüame pidada valitsuse liikmetega dialoogi, hakkame veenma, et see on piisavalt kasulik ja efektiivne investeering Narva.”

Samuti kinnitas Jefimov, et sisekaitseakadeemia saab peagi Narvalt ametliku vastuse ujula kohta.

“Peame põhjalikult kõike kaaluma,” sõnas ta, keeldudes siiski ühestest vastustest, öeldes, et kõik otsustatakse fraktsioonisiseste arutelude käigus. “Isegi kui tuleb eitav vastus, ei tähenda see, et me ei tervitaks kolledži ehitamist Narva. Ja see ei tähenda sugugi, et me ei aita kaasa ehitusele ja kiiretele kooskõlastustele,” teatas Jefimov.

Keskerakondlased otsustasid isekeskis

Praegu pole aga selge, kes akadeemiale ametliku vastuse annab, sest volikogu enne augustikuud kokku ei tule.

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, kes on ka Narva volikogu liige, ütles, et eeldatavas keeldumises mingit tragöödiat pole. “Kuid olen sellest veidi üllatunud,” tunnistas ta.

Tema sõnul oli algul kokkulepe, et seda küsimust arutab Narva volikogu. “Kuid kahjuks volikogu seda ei aruta. Mind kui volikogu liiget see mõneti üllatab. Kuid otsus on otsus,” lisas Raik.

Rektori sõnul on ujula vaid kümnendik hoonekompleksist ja igal juhul saab see olema kõigile linnaelanikele avatud.

Raik teatas samuti, et augustis kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss, mille käigus selgub tulevase kolledži välisilme.