Ehitiste tagantjärele seadustamine on paras peavalu

16. juuni 2017 KÜLLI KRIIS
Kallasraja tohib tegelikult aiaga tõkestada küll, aga siis peab see olema rajal liikujale ületatav või peab seal olema värav. Alajõel nähtud aed neile nõuetele ei vasta.

Kallasraja tohib tegelikult aiaga tõkestada küll, aga siis peab see olema rajal liikujale ületatav või peab seal olema värav. Alajõel nähtud aed neile nõuetele ei vasta.

Keskkonnainspektsioon saadab omavalitsustele märgukirju ehituskeeluvööndis asuvate ehitiste ja rajatiste kohta; väikevaldadel ei jätku jõudu nende kõigiga tegelda.  

Üle kümne aasta tagasi kehtestatud looduskaitseseadus sätestas veekogude kallastele ehituskeeluvööndi, kuhu üldjuhul ühtegi ehitist ega rajatist püsti panna ei tohi.

Kaks aastat tagasi kehtima hakanud uus ehitusseadustik kohustab kõik rohkem kui 20 ruutmeetri suurused ehitised-rajatised ehitisregistrisse kandma. Kuna ehituskeeluvööndis neid üldse olla ei tohi, siis on keeruline neid − mida olla ei tohi, aga mis ometigi on, seejuures märkimisväärne osa veel keelueelsest ajast pärit − tagantjärele seaduslikuks muuta.

Keskkonnainspektsioon võttis eelmisel aastal nõuks kõik avalikult kasutatavate veekogude veered läbi käia ja kontrollida, kas sealsed kallasrajad − kõigile vabalt liikumiseks ette nähtud neljameetrised kaldaribad − ikka tõepoolest avatud ja kasutatavad on. Selle kõrval visati pilk peale ka nendelsamadel kallastel olevatele ehituskeeluvöönditele, täpsemalt neis vööndites olevatele ehitistele, ja võrreldi nähtut ehitisregistri andmetega. Tähelepanekutest teavitati ka kohalikke omavalitsusi.

Omavalitsuste pärusmaa

“Kallasraja võimalik sulgemine on meie menetleda, aga ehituskeeluvööndis olevate rajatistega tegelevad omavalitsused. Seega me ainult andsime neist teada, et omavalitsustel tekiks parem pilt, mitte ei teinud ettekirjutusi,” rääkis keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv.

Tema sõnul ei ole ehituskeeluvöönd absoluutne, näiteks oma õuealale tohib inimene mõningaid asju ehitada küll.

“Ei saa väita, et kõik rajatised, millest teada andsime, oleksid ebaseaduslikud; lähtusime sellest, et neid ei ole ehitisregistris, ja eeldame, et omavalitsus vaatab need asjad mingi aja jooksul üle,” märkis Lainjärv. “Väikeste omavalitsuste võimekus ehitusjärelevalvet teha väga hea ei ole, vahest on meie tähelepanekud neile abiks.”

Inspektorid hakkasid kontrollkäikudega eelmisel aastal Kalmalt pihta ja on nüüd Narva jõeni välja jõudnud. Teavituskirja on saanud Lohusuu, Tudulinna, Illuka ja Alajõe vallavalitsus.

Väga suuri ja olulisi asju inspektoritele silma ei jäänud, saadetud nimekirjades on näiteks suveköök, suitsuahi, aiamaja, sild, kasvuhoone, katusealune, kuur, mänguväljak ja välikäimla, sekka ka mõni suvila.

Vallad püüavad heaga

Esimene teavituskiri saadeti Lohusuu vallavalitsusele, seda juba septembris.

Kuu hiljem teavitas vald inspektsiooni menetluste alustamisest.

“See on raske asi,” tõdes vallavalitsuse ehitusnõunik Tiiu Puu. “Võtsime maaomanikega ühendust, mõni sai ikka päris pahaseks − tema on oma ammu ehitatud silla või suitsuahju ilusti korda teinud ja nüüd peab selle siis maha lõhkuma −, mõni ütles, et andku me natuke aega, ta lõhub või viib selle ära. Eks ma püüangi inimestele selgitada, et seadus on selline; trahvima ma neid küll ei hakka. Inimene oleks nüüd nagu selles süüdi, et tema maa on ehituskeeluvööndis.”

Üksiti Tudulinna vallavalitsuse arendusspetsialistina teadis Puu öelda, et Rannapungerja külas ehituskeeluvööndis keskkonnainspektorite märgatud ehitised on õiguspärased ja ehitisregistrisse tehti vajalikud parandused.

“Vald tahab ju ka, et hooned oleksid seadusega kooskõlas, aga inimesed väga ei tule meilt küsima, kas ja kuhu ja mida tohib ehitada,” ütles  Illuka vallavalitsuse planeeringu- ja ehitusspetsialist Rasmus Kuusemets, et kasvuhooned ja kuurid pannakse püsti sageli omaenese äranägemise järgi. “Inimene arvab, et see on tema maa ja ta võib seal teha, mida tahab. Ja kui veel on mingi 15 – 20 aastat tagasi ehitatud rajatis, ei tulda selle pealegi, et mingeid pabereid peaks tagantjärele hakkama ajama. Meil on ka suvitajate hulk suur ja igal aastal ehitatakse jälle midagi juurde, kõike ei jõua alati kohe märgata.”

Kuusemets lubas, et saadud tähelepanekute alusel tehakse paikvaatlus ja aidatakse inimestel asjad korda ajada ehk siis seadusega klappima saada.

Kinnistud mõõdeti veepiirini

Aivar Lainjärv ütles, et kõige pikem nimekiri kahtlust äratanud ehitistest-rajatistest saadeti Alajõe vallale: “Arvuliselt on neid seal rohkem ja mõne puhul paistab, et need ongi ebaseaduslikud. Samuti oli Alajõe vald ainuke, kus maaomanik on kallasrajale aia ette ehitanud.”

“Kogu Eestis pole ehitisregistris olevatele ja seal mitte olevatele hoonetele piisavalt tähelepanu pööratud, uue ehitusseaduse eesmärk ongi kõik hooned seadustada,” ütles Alajõe vallavanem Taavi Vogt, kelle kanda on vallas ka ehitusspetsialisti ülesanded. “Endine hooneteregister pidi kõik andmed ehitisregistrisse üle kandma, aga keegi seda ei kontrollinud ja minugi juurde on tulnud mõni inimene, hooneteregistri tõend näpu vahel, jutuga, et ehitisregistris seda hoonet ei ole. Täna tuli üks vallakodanik jutuga, et tema kaks kasvuhoonet on registris, aga abihoonet ei ole. Kõik need juhtumid nõuavad personaalset lähenemist ja ehitusseaduse järgi peab just kohalik omavalitsus oma inimestel aitama asjad seaduslikuks muuta.”

Vogt möönis, et keskkonnainspektsiooni saadetud nimekirjas on kindlasti ka tõesti ebaseaduslikult ehitatud hooneid, aga vallal “puudub igasugune ressurss, et neid menetlema hakata”.

Alajõelased on üldiselt asja tõsiselt võtnud ja käivad oma hoonete seadustamise muredega päris agaralt vallamaja vahet.

“Nad kardavad, et kui valdade liitmise järel kohapealne võim kaob, siis kusagilt kaugemalt võidakse neid hoopis trahvima hakata − see on see motivaator,” ütles Vogt.

Mis puutub kallasraja tõkestamisse ehk veekogu piirini ehitatud aedadesse, siis on vallavanema sõnul keeruline inimestele (tema teada on selliseid maaomanikke kolm) selgeks teha, et jah, see on küll sinu maa, aga korja see aed sealt nüüd ära.

“Maareform tehti selle poolest valesti − lasti inimestel kinnistud veepiirini mõõta. Kallasraja osa oleks pidanud riigi valdusse jätma.”