Linnavalitsus tegi korteriühistule trahvi

10. juuni 2017 NIINA VOROPAJEVA
Tellisetükid ja krohv langevad fassaadilt otse Eesti Gaasi kontori sissepääsu ette.

Tellisetükid ja krohv langevad fassaadilt otse Eesti Gaasi kontori sissepääsu ette.

Kohtla-Järve linnavalitsus trahvis korteriühistut esimest korda selle eest, et too ei täida oma kohustust maja fassaadi korras hoida ning fassaadilt pudeneb krohvi ja tellisetükke, mis ohustavad möödakäijaid.

Jutt on kesklinnas otse linnavalitsuse hoone kõrval Keskallee 17 asuvast suurest kortermajast. Selles majas esimesel korrusel paikneb Eesti Gaasi teeninduspunkt, kus käivad pidevalt kliendid. Sellest, et korda tegemata fassaad nii neid kui ka teisi inimesi ohustada võib, räägib maja seina äärde  aeg-ajalt tekkiv piirdelint.

Hoiatused ei mõjunud

“Telliskivitükid kukuvad fassaadilt otse Eesti Gaasi kontori sissepääsu ette ja piirdelinte näeme seal juba pikka aega,” rääkis abilinnapea Vitali Borodin.

Linnavalitsus tegi korteriühistule fassaadi kordategemiseks mitmeid ettekirjutusi, kuid mingit reaktsiooni nendele ei järgnenud.

Borodini sõnul ootas linnavalitsus, et ühistu annab teada, millal fassaadi remont ette võetakse. “Ent seda me ära oodata ei jõudnudki − täielik ignoreerimine,” on abilinnapea ühistu ja eelkõige selle juhatuse säärasest käitumisest nördinud. “Passiivsemat käitumist pole mina näinud.”

Ta tõi näiteks teised ühistud, kes käituvad sootuks teisiti. Näiteks kahel Kalevi tänava 9korruselisel majal hakkas fassaad samuti lagunema ning seal oli ühistutel olemas kindel tegevusplaan. Üks maja on remondi juba ära teinud, teine tegeleb sellega praegu.

“Vaadake Keskallee 21 asuvat maja: see on täpselt samasugune nagu Keskallee 17. maja, kuid nende kahe maja fassaadid on nagu öö ja päev,” sõnas Vitali Borodin. “Tohutu suur maja, kus korteritel on üsna kõrge väärtus, ei saa midagi tehtud. See on korralagedus.”

Esimees toob mitmeid põhjusi

Keskallee 17. maja korteriühistu esimees Jevgeni Bratš ütles Põhjarannikule, et juhib ühistut alles aasta aega ega ole veel jõudnud fassaadiga tegelema hakata.

“Katus lasi läbi ning kõigepealt tegime selle korda,” rääkis ta. “Proovime nüüd fassaadi ette võtta. Olen seda juba ka kuulutanud, kuid keegi ei taha seda tööd teha. Praegu ma isegi ei tea, kui palju see maksma võiks minna.”

Bratš märkis, et ehkki maja on suur − 70 korterit − ja sealsete korterite väärtus on kõrgem kui paljudes teistes majades linnas, on ühistul samasugused probleemid nagu teistelgi. Tema sõnul on ka nende majas võlgnikke ja tühjalt seisvaid kortereid. “Ning muidugi pole 300 eurot ka meile üleliigne raha,” kommenteeris ta trahvisummat. “Selle asemel et ühistuid kuidagi aidata, nagu teistes linnades tehakse, meie linnavalitsus hoopis trahvib.”

Trahvisumma võib suureneda

Vitali Borodini sõnul võib mõista väiksemate majade elanikke, kellel on tõepoolest raske majade fassaade korda teha. “Me saame nendest aru ning valmistame praegu ette meetmeid nende toetamiseks,” sõnas ta. “Kuid Keskallee 17 on sootuks teine asi ning paljude aastate jooksul oleks siin võidud fassaad korda teha.”

Juhul kui korteriühistu fassaadi korda ei tee, trahvib linn teda ka edaspidi ning trahvisummad võivad ulatuda 30 000 euroni.

Borodin märkis, et seni trahvis linn vaid firmasid, kes ettekirjutusi ei täitnud, ning jättis korteriühistud trahvimata, teades nende niigi viletsat olukorda. Ent edaspidi hakatakse kõikide kinnisvaraomanike suhtes rakendama hoiatavaid meetmeid ja kui neile ei reageerita, siis ka trahvisanktsioone.