Lüganuse esitles end aasta küla valijatele

10. juuni 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Hindamiskomisjoni esimehele Eiki Nestorile avaldas muljet, et küla aktiivsed inimesed on rajanud mängutoa − Mürakaru lustipesa.

Hindamiskomisjoni esimehele Eiki Nestorile avaldas muljet, et küla aktiivsed inimesed on rajanud mängutoa − Mürakaru lustipesa.

Teisipäeva õhtul võõrustas Lüganuse rahvas riigikogu esimehe Eiki Nestori juhitud komisjoni, mis vaatab üle kõik aasta küla tiitli kandidaadid.

Lüganuse küla mainiti esmakordselt 13. sajandil. Küla tegusaid inimesi koondav MTÜ Lüganuse Küla Selts tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Just pikaealise küla noor külaselts on “süüdi” selles, et Lüganuse esitati aasta küla konkursile.

“Meie teid sellesse olukorda panime. Nüüd vaatame, kuidas te sellest välja rabelete,” ütleb Ida-Virumaa külade esinduse juhatuse esimees Kersti Tammesaar, kui kella viie paiku veereb kohale seitsmeliikmeline hindamiskomisjon.

Aeg läks!

Pärast tutvustusringi paneb Eiki Nestor kella käima ja külal on enda vooruste näitamiseks täpselt kaks tundi. “Et kõigil oleksid võrdsed võimalused,” selgitab hindamiskomisjoni esimees.

Ringkäik algab avaralt külaplatsilt, kuhu viimati on lisandunud mänguväljak ja kus selts korraldab oma üritusi. Üks traditsioon on olnud kaks korda aastas toimuv kirbuturg. “Tundub, nagu Lüganuse oleks kirbuturgude pealinn,” naerab külaseltsi juhatuse liige Katrin Urbala-Varusk.

Komisjon imestab, kas külarahval jätkub vanu asju, mida kaks korda aastas müüa, vahetada või ära anda. “Meil on nii populaarne turg, et tullakse müüma ka Tallinnast,” selgitab Urbala-Varusk.

Eelmisest sügisest saab öelda, et külas kaubeldakse ka uute asjadega. Nimelt kasvas kirbuturg välja maarahva laadaks, mis peeti pärast 77aastast pausi ja tõi kokku nii palju rahvast, et sellega jätkatakse. Külaseltsi juhatuse liige Kaja Toikka räägib, et sel sügisel on laadatänaval kavas avada kodukohvikud.

Hindajaid on vastu võtmas ka maarahva laada idee autor, Vendi talu peremees Aare Vent, kes juhatab külalised oma talupoodi, näidates, kuidas keset küla seisnud tondilossile on elu sisse puhutud.

Külalised kiikavad veel noortemajja ja laste mängutuppa, vaatavad üle koolimaja ja tenniseväljakud, kaitseliidu maja ja kiriku. Rahvamajja jõudes on kaks tundi märkamatult täis tiksunud ja seal tervitab komisjoni Lüganuse segakoor.

Palju vedureid

“Külarahvas hoiab kokku ja väärib juba selle eest aasta küla tiitlit,” veenab hindajaid Lüganuse keskkooli direktor Tõnu Lont.

Ja toob mõned näited. Kui Püssi mõis maha põles, ehitasid kohalikud talumehed varemetele koolimaja, mis alustas tööd 1926. aastal. Nõukogude ajal kerkis samamoodi võimla − kolhoosile tulid appi ehitama nii vanemad kui ka õpilased. Nüüd kajastub Lüganuse elanike kokkuhoidmine külaseltsi aktiivsuses.

Eiki Nestor nõustub, et kõige suuremad rosinad on inimesed, kes külaelu veavad.

“Kõigil küladel on küll oma eripärad, ajalooline taust ja suurus, aga üks asi on aasta külaks kandideerijatel sarnane. Nendes kohtades panustatakse oma kogukonnaellu rohkem, kui et lihtsalt lähed töölt koju, sööd kõhu täis ja keerad teleka lahti.”

Nestor andis Lüganusele plusspunkte selle eest, et seltsi tegemistesse on kaasatud eri põlvkonnad ja nii põliselanikud kui ka uustulnukad.

“Veel üks asi, mis mulle Lüganusel meeldib, on eestvedajate rohkus. Mõnel pool näed selgelt, et asja veavad neli-viis inimest, aga siin tundus, et vedureid on rohkem. Ja siin on hoitud alles asju, mis on olnud. Kuulsin kord ühes kirikus ilusat lauset: “Kui meie hoiame traditsioone, hoiavad traditsioonid ka meid.” See käib hästi Lüganuse kohta.”

Uuema aja traditsioonidest on Nestorile sümpaatne väikelaste vanemate kooskäimine.

“Esimest korda käisin toas, kus emad teevad oma musi punaseks, võtavad kaasa väikese lapse ja tulevad kord nädalas kokku. Samal ajal kui nemad juttu ajavad, saavad lapsed koos mängida. Pole varem näinud, et küla aktiivsed inimesed oleksid sellise koha organiseerinud,” viitab ta Mürakaru lustitoale.

Lüganuse on neljas küla, mille komisjon üle vaatas. Üksteist kogukonda ootavad veel külla.

Aasta küla kuulutatakse välja 4. augustil Eesti külade maapäeval Vana-Võidus. “Otsuse tegemine on alati väga keeruline. Kõik need külad, kes kandideerivad, on tegelikult juba võitnud. Olen selles täiesti kindel,” ütleb Nestor lahkudes.