Põlevkivi uus tõusuaeg

6. juuni 2017 

Kui vaadata, millise apla isuga neelavad praegu elektrijaamad ja õlitehased põlevkivi, võiks ühelt poolt hakata rääkima selle tööstusharu uuest buumist. Samas ei tasu liigset optimismi üles kütta, sest avatud turu tingimustes on tegu vägagi heitliku äriga ja tasub meenutada, et alles aasta tagasi oli kogu Eesti põlevkivitööstus kokkuvarisemise äärel.

Uus reaalsus ongi selline, et hakkama tuleb saada olukorras, kus nii elektrienergia kui ka õli nõudlus ja hinnad võivad hüpata lühikese aja jooksul üles ja alla. Konkurentsivõimelised on need ettevõtted, kes suudavad turumuutustele ruttu reageerida: kui olukord lubab, siis anda täiega valu, kui olud on kehvad, siis tõmmata tootmist kiiresti koomale. Eesti põlevkivielektrijaamad on teinud viimastel aastatel selles ilmselgeid edusamme ja see ongi üks praeguse edu peamine võti. Eelnenud kriisiaeg on tulnud kasuks ja tehtud ümberkorraldused lubavad edukalt toimetada ka sellises olukorras, kus hinnad on oluliselt kehvemad kui mõned aastad tagasi − tagantjärele hinnates tõelise buumi ajal.

Põlevkivitööstuse tõus avaldab positiivset mõju kogu piirkonna käekäigule. Sel nädalal statistikaameti avaldatud esimese kvartali palgaandmete põhjal olid just mäetööstus ja energeetika Eestis need majandusharud, kus oli aastaga toimunud üks tugevamaid brutopalga tõuse − ligemale 11 protsenti. Et nendes valdkondades on Ida-Virumaal ametis tuhanded inimesed, siis vedasid nad ka maakonna keskmise palgataseme võrdluses teistega tagumisest otsast tublide keskmike sekka.

Kindlasti annab  praegune hea aeg lisatrumbid pihku ka Eesti Energia ametiühingutele, kel on käimas tulised vaidlused uue kollektiivlepingu tingimuste üle. Samas tasub silmas pidada, et põlevkivi uus tõus ei kesta lõputult.