Poliit-tehniline ahelreaktsioon

31. mai 2017 ANVAR SAMOST, ajakirjanik

Anvar Samost.

Kes on öelnud järgmist?

“Suurim müüt, mis on seotud Eesti NATOsse astumisega, on see, et meie kaitsekulud peavad selle eesmärgi saavutamiseks moodustama kaks protsenti meie SKTst. /…/ Ei saa sellist nõudmist kehtestada ka NATO, sest 19 NATO riigist on sellel tasemel vaid kaheksa. /…/ Madala maksukoormusega Eesti jaoks tähendab kaitsekuludele minevad kaks protsenti SKTst tegelikult kõigi muude eelarvekulutuste verest tühjaks imemist hoopiski hullemini kui suurema maksukoormusega riikides.”

Või seda?

“Mis NATOsse puutub, siis minu seisukoht on samaks jäänud. Minu arvates NATOsse astumine ei tõsta ei Eesti rahva ega iga üksiku inimese objektiivset turvalisust. Kuigi paljud arvavad, et tõstab. Tegelikult võib see objektiivset turvalisust vähendada.”

Ei, mitte Yana Toom või Mihkel Korb. Nii rääkis 2001. aastal praegune sotsiaaldemokraat, tollal veel kadunud Koonderakonda kuulunud Jaak Allik. Allik on nüüdki mõjukas poliitik, Viljandi linnavolikogu liige. Maapind pole tema jalge all avanud ja patriootlikumaltki mõtlevad eestlased annavad talle kätt.

Teisisõnu − Eesti NATOsse kuulumise kasus kahtlemine ei tee poliitikust või avaliku elu tegelasest paariat. See pole populaarne seisukoht, kuid ei takista näiteks praegusessegi valitsusse kuuluva erakonna esimehele vahel nõu andmast.

Miks siis pidi keskerakondlane Mihhail Korb ühe Lääne Elu veergudel ilmunud NATO-kriitilise lause pärast rekordkiirusega valitsuse liikme kohalt lahti saama? (Siinkohal võiks meenutada, kui kaua läks Reformierakonna rahastamisskandaali järel aega minister Kristen Michalil, et amet maha panna: seitse kuud.)

Mihhail Korbi juhtum on uskumatu näide millestki, mida võiks nimetada tehniliseks poliitiliseks arenguks, mis kulges nagu õigesti reastatud doominokivide langemine.

Ütleme, mõnevõrra lihtsustades, et esimene kivi langes 9. mail, kui peaminister Jüri Ratase riigikogu liikmetest erakonnakaaslased Olga Ivanova ja Oudekki Loone andsid nõukogude sõjaväelase monumendi juures Tallinna siselinna kalmistul intervjuusid, mis olid teravas vastuolus Eesti üldise ajalookäsitluse ning julgeolekupoliitilise konsensusega.

Teine doominokivi langes mõned päevad hiljem tehnikaülikooli aulas, kus Keskerakonna koalitsioonipartner IRL valis uue esimehe. Polegi sedavõrd oluline, et valituks osutus Helir-Valdor Seeder, igal juhul lasus valimiskünnise alla langenud reitinguga erakonna värskel juhil kohustus IRLi profiili kohe nähtavamaks muuta, ennast selgemalt kehtestada. Kolmas kivi oligi seega Seederi otsus asuda äsja riigikogus esimese lugemise läbinud maksuseaduste üle uuesti läbi rääkima.

Kolmas väga oluline väline sekkuja oli Lääne Elu otsus saata ajakirjanik kuulama Mihhail Korbi venekeelset esinemist Haapsalus, kus Korb ütles: “Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt.”

Järgmiseks langenud kiviks oli Jüri Ratase ja Helir-Valdor Seederi kolmapäeva pärastlõunal toimunud vestlus, kus IRLi esimees ei jätnud kahtlust, kuidas tema fraktsioon oma laguneva reitingu kaitseks saaks hääletada, kui näiteks Reformierakond peaks uuel nädalal Korbi vastu riigikogus umbusaldusavalduse esitama. Avalduse esitamises polnud kohalike valimiste kampaania oludes mingit kahtlust.

Ratas ilmselt kaalus ka seda, mitu protsendipunkti eestikeelsete valijate toetust Keskerakond kaotab, kui ta Korbi ametisse jätab. Võimalik, et ta mõtles sellelegi, kas juba järgmiste päevade jooksul ei tule tegelema hakata Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu korruptsioonisüüdistusega. Ja päris kindlalt teadis Ratas, et sõidab järgmisel hommikul mitmeks päevaks Eestist ära.

Nii see viimane kivi langes. Kõigi üllatuseks, kuigi tagantjärele vaates väga loogiliselt.

Kas siis Mihhail Korbil pole sarnaselt Jaak Allikuga õigust arvamusele NATO küsimuses? Oleks, kui ta poleks valitsuse liige, mille sünd põhines Keskerakonna uute juhtide kinnitusel koalitsioonipartneritele, et Eesti julgeolekupoliitiline konsensus püsib. Ja muidugi ei tule kasuks asjaolu, et me kõik teame, et siiras oli Korb Haapsalus vene keeles oma erakonna valijatega suheldes, mitte aga 30 tundi hiljem “Aktuaalse kaamera” stuudios NATO olulisust rõhutades.