Mitmel toolil konsulid

28. mai 2017 

Venemaa Narva peakonsuli ja konsuli Eestist väljasaatmise konkreetne põhjus jääb ilmselt aastakümneteks saladuseks. Kaitsepolitsei viimases aastaraamatus on kirjas, et Venemaa eriteenistused tegutsevad nii diplomaatilise katte all kui ka ärimeeste, ajakirjanike, uurijate, igasuguste delegatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide katte all. Samas tõdetakse, et kõik Vene eriteenistused koguvad teavet NATO kohta.

Arvestades, millal diplomaadid Eestist välja saadetakse, hakkab esimesena silma, et see langeb aega, mil Eestis sai just läbi ulatuslik kaitseväeõppus Kevadtorm, kus osales hulganisti ka meie liitlasi. Siin võib olla seos, aga ei pruugi. Põhjused võivad olla ka hoopis teistsugused. Välisriikides saab aktiivset mõjutustegevust teha ka “pehme jõu” vahenditega ja näiteks kultuuri varjus.

Konsul Andrei Surgajeviga said selle pooleteise aasta jooksul, mil ta oli Eestis tööl, tuttavaks päris paljud siinsed omavalitsusjuhid, koolidirektorid ja paljud teised. Ta oli ametist tulenevalt kohal paljudel avalikel üritustel, mis vene keele, kultuuri või ajalooga seotud. Olgu selleks näiteks “Totaalne etteütlus” Jõhvis, slaavi kultuuri päev Mäetaguse koolis või arvukad näitused ja konverentsid Kohtla-Järvel. Ent Surgajev oli platsis ka näiteks Läti üle-eelmise presidendi Valdis Zatlersi raamatu esitlusel Narva raamatukaupluses. Kui keskkonnaminister Marko Pomerants käis Kohtla-Järve elanikele tutvustamas Kukruse mäega seotud plaane, siis oli kohal ka Surgajev ja näitas end suure põlevkivitööstuse huvilisena.

Eks diplomaatide töö juurde kuulub ikka oma riigi huvides ka teise riigi tundliku info kogumine. Ei ole kahtlust, et Kazjonnovi ja Surgajevi praegu poolelijäänud tööd tulevad peagi jätkama uued inimesed. Kuid, kui selle tööga liialt jultunuks minnakse, siis ongi riikidel kombeks sellele väljasaatmisega reageerida. Eesti riik seda tegigi.