Prokuratuur: lapse saatmine vanglasse on äärmuslik meede

26. mai 2017 ERIK KALDA
Alaealised vangistatud noormehed saadetakse karistust kandma Viru vanglasse, üksikud neiud, kes sellise karistuse saavad, lähevad Tallinna vanglasse.

Alaealised vangistatud noormehed saadetakse karistust kandma Viru vanglasse, üksikud neiud, kes sellise karistuse saavad, lähevad Tallinna vanglasse.

Kui riik on võtnud suuna muuta laste vanglasse saatmine edaspidi võimalikult erakordseks, siis prokuratuuri arvates on ka praegu alaealise karistamine vangistusega äärmine meede. 

 

Tänavu kevadel jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, mis jättis muutmata Viru maakohtu varasema otsuse Kohtla-Järve nooruki Arturi (nimi muudetud) kohta, millega poiss saadeti kolmeks aastaks Viru vanglasse karistust kandma. Artur on praegu 16aastane, kuid juba kahel korral kriminaalkorras karistatud ja tema paturegister on pikk.

Kolmeks aastaks vanglasse

Eestis algab kriminaalvastutusvõime 14aastaselt ning Artur oli 15, kui ta esimest korda kohtu ette astus. Uurimine suutis tuvastada 15 vargust, peamiselt poodidest. Varastas poiss kõike, alates pesupulbrist, lõpetades alkoholi, kõrvaklappide ja tolmuimejaga.

Ent süüdistus kätkes ka üht vägivallaintsidenti, kus Artur jälitas üht oma koolikaaslast ja tungis sellele kallale. Peksmise käigus rebenes kannatanu kott ning sealt pudenesid välja toiduained. Artur võttis ohvrilt ära limonaadipudeli. Kannatanu viis ülejäänud toiduained koju ja tuli oma limonaadi tagasi nõudma, kuid Artur ja ta sõber hakkasid kannatanut taas peksma.

Selle eest mõisteti noorukile mullu suvel kaks aastat vangistust. Sellest neli kuud istus ta šokivangistusena vahi all, ülejäänu sai aga tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga.

Ent juba enne seda, kui kohus jõudis oma otsuse välja kuulutada, algas uus jada. Süüdistusest saab lugeda, kuidas ta üht poissi suure kiviga viskas ja jalaga lõi. Kuidas pettis puuviljamüüjat: palus endale maasikaid kaaluda ning seejärel haaras müüjal kilekotis ja karbis olnud 220 eurot ning jooksis minema. Kuidas ta lõhkus oma kooli akna ning varastas sealt sülearvuti.

Noormees tegeles ka väljapressimisega oma klassikaaslastelt. Nii nõudis ta ühelt tüdrukult koolis, et see tooks talle 10 eurot või pudeli viina. Kui tüdruk keeldus, ütles Artur, et sellisel juhul peab raha tooma tema sõbranna. Mõni päev hiljem kasutas nooruk sõbranna suhtes kooli koridoris füüsilist vägivalda ja võttis talt ära 10 eurot. Lahkudes ähvardas ta tüdrukud ära tappa.

Kui kohus määras Arturile kolme aasta pikkuse reaalse vangistuse, kaebas ta edasi, paludes otsus tühistada, kuna ta on alaealine ja karistus on ebaproportsionaalselt suur. Otsus jäi siiski jõusse ja Artur istub vangis.

Koolivägivallatseja sai tingimisi

Veidi paremini läks tänavu mai alguses Kallel (nimi muudetud), kelle “kangelasteod” leidsid aset Jõhvis. Praegu 16aastane nooruk ründas mullu septembris tänaval üht poissi, hoides teda kaelast kinni ning pekstes pähe ja kõhtu.

Paar kuud hiljem ähvardas ta kooli WCs üht 5. klassi õpilast läbi peksta, kui see ei too talle 60 eurot. Samal ajal ähvardas ta väiksemat poissi püstoli moodi esemega  ja ütles, et kui see asjast kellelegi räägib, siis ta tapetakse. Hirmunud väiksem poiss loovutas ähvardajale 5 eurot.

Selles kriminaalasjas figureerib ka juhtum, kus Kalle ähvardas endast väiksemat õpilast aknast välja visata. Kohus määras noormehele kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

Mõlema juhtumi arutamisel oli süüdistajaks prokuröri abi Natalja Firsova, kes ütleb, et Arturi puhul polnud enam muud võimalust kui ta vanglasse saata, kuna ta sooritas uued kuriteod katseajal ning nende seas oli väljapressimine, mille puhul karistuse alammäär on neli aastat. “Talle oli enne antud sõnum nelja kuu pikkuse šokivangistuse näol.” Firsova sõnul arvestati Arturi alaealisust ning talle määratud karistus jääb seadusega kehtestatud miinimumile alla. Vastasel juhul oleks karistus kerkinud kuue aastani.

Firsova sõnul koheldakse alaealisi seaduserikkujaid siiski leebemalt kui täiskasvanuid, milleks seadus annab ka võimalusi. “Alaealine on sotsiaalselt ebaküps ega oska selgelt hinnata oma tegude tähendust ning ei saa aru nende tagajärgedest,” lausus Firsova.

Tema sõnul alaealised sageli ei saagi aru, et sooritavad kuriteo, vaid mõtlevad, et vägivalda või ähvardamist tuleb kasutada õigluse jaluleseadmiseks.

Täiskasvanuid rünnanud jõuk 

Mullu sügisel võttis politsei kinni kaks last, kes kuulusid Kohtla-Järvel inimesi, sealhulgas täiskasvanuid, tänaval rünnanud alaealiste jõuku. Need peksmised olid eriti jõhkrad. Põhjarannik kirjeldas toona ühe keskealise mehe julma peksmist möödakäijate silme all. Mees sai raskeid vigastusi. Praeguseks on üks neljase jõugu liige vanglas. Teised on vabaduses. Nende seas oli väikest kasvu, siniste silmade ja punaste põskedega armas poisike, kes lahistas politsei ees härdalt nutta, kui kinni võeti. “Pisarad voolasid, nii et pane või klambrid silmadele,” ütles Firsova. Ent nüüd on prokuröri abi kapis sellesama poisi kohta uus toimik ning seekord pole Firsova veel otsustanud, kuidas selles asjas edasi minna, sest kolm vargust on sooritatud katseajal.

Eestis istub viimastel aastatel vangis umbes 20-30 alaealist, mida on justiitsministeeriumi kinnitusel rohkem kui Norras ja Soomes kokku. Riik on võtnud eesmärgiks suurendada alaealiste mõjutamisel vangistuse alternatiivide hulka. “Kogemus on näidanud, et noorte vangistamine ei vii enamasti eduni ega lahenda noore tegelikke probleeme, pigem on tulemus vastupidine. Suletud vanglasüsteemis, kus positiivseid eeskujusid on keerukas leida, kehtivad omad reeglid ja väärtussüsteem, mis kujundavad paratamatult selle keskmes viibija teadmisi, hoiakuid ja oskusi,” kirjutas justiitsminister Urmas Reinsalu mullu Õhtulehes.