Nii ei tehta

26. mai 2017 TIIA LINNARD

Tiia Linnard.

Palun lugege läbi allpool olev tekst pealkirjaga “Umbusalduse avaldamine Jõhvi vallavalitsusele”. Te olete juba lugenud? Usun, sest tegemist on viimaste päevade kõige populaarsema tekstiga Jõhvis. Aga lugege ikka, lugege seekord lapse silmadega.

Sellele tekstile koguti Jõhvi põhikoolis kaks päeva allkirju, ka algkoolilastelt.

Lugege ja vastake mu küsimusele: mida saab väike laps aru majanduseelarve täitmisest? Mida ta saab aru renoveerimisest? Mida ta saab aru panustamisest? Mida ta saab aru vormistamise keskkonnast? Ja mida ta saab üldse aru umbusaldusavaldusest?

Mitte muhvigi ei saa aru.

Küll aga saab ta aru sellest, kui talle öeldakse, et kui ta alla ei kirjuta, kaotab direktor töökoha ning 9. klassi lapsed ei saa kooli lõpetada ja peavad veel üheks aastaks kooli jääma. Just niimoodi väikestele lastele seda selgitati, selgitajateks osa nendestsamadest 9. klassi lastest, kes allkirju kogusid, ka tundide ajal. Koputasid klassiuksele ja küsisid aineõpetajalt luba. Kui luba käes, lasid allkirjalehed ringi käima.

Jõhvi põhikooli direktori Liina Mihkelsoniga lõpetati töösuhe pärast teenistusliku järelevalve läbiviimist.

Kas algklassi- ja põhikoolilaps on võimeline adekvaatselt hindama koolidirektoriga töölepingu lõpetamise tagamaid?

Kas ta teab midagi teenistuslikust järelevalvest? Teab midagi sellest, et teenistuslik järelevalve tuvastas järgmised puudused: “Kooli asjaajamiskorda ei ole direktori poolt kinnitatud. Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ei ole antud direktori käskkirju nõuetekohaselt. Õppenõukogu ei ole lähtunud oma tegevuses õigusaktis ning kooli õppekavas kehtestatust. Õpiabirühmade ja eriklasside töö ei ole korraldatud nõuetekohaselt. Õpetajate andmed ei ole esitatud Eesti Hariduse Infosüsteemi nõuetekohaselt.” Jne.

Ta ei tea ja ei peagi teadma.

Aga nüüd siis see kiri, see umbusaldusavaldus, kuhu koguti alaealistelt allkirju ja millele allakirjutanute seas on ka esimese klassi juntsusid.

“Avaldame Jõhvi Vallavalitsuse 23. mai 2017 korralduse nr 2377 kohta “Jõhvi Põhikooli direktori ametist vabastamine” umbusaldust ja pahameelt ning me ei ole nõus direktorile tehtud etteheidetega ning väitega, et direktor ei saa oma tööülesannetega hakkama. Liina Mihkelson on oma tööülesannetes põhjalik ning täpne. Täiendas ja korrastas eelnevate direktorite dokumentatsiooni. Juba õppealajuhatajana (2012-2014) vormistas palju direktori töökohustuste hulka kuuluvaid dokumente.

Antud juhul ei tegutse vallavalitsus kooli huvides, lastes lahti kooli direktori, kes on südamega oma töö juures ning panustab kooli arengusse. Seda enam, et kooli lõpuni on jäänud loetud päevad.Liina Mihkelsoni tööülesanneteks õppeaasta lõpus on:tööaja tabelite täitmine (esitada on vaja 25.05, et töötajad saaksid õigeaegselt palka);tunnistuste tegemine;1. klasside komplekteerimine;järgmise õppeaasta õpetajate koormuste jagamine;õppenõukogude läbiviimine;jälgib majanduseelarve täitmist;õppekeskkonna Stuudium peaadministraator ja haldaja.Ainult direktoril on juurdepääsuparoolid lõpueksamite korraldamise ja vormistamise keskkonda.Ainult direktoril on antud hetkel oskus vormistada lõputunnistusi EHISe keskkonnas.Lisaks on kevadel rida üritusi, kus direktori kohalolu on oluline: lõpukell (25.05), direktori vastuvõtt (05.06), 1.-8. klasside lõpuaktus (06.06), 9. klasside lõpuaktus (17.06).Ees ootab ka abikoolide renoveerimine ja kolimine lasteaed Kalevipoja majast põhikooli majja.

Seoses sellega, et meie koolil pole õppeaasta lõpus direktorit, jääb ära ka iga-aastane direktori vastuvõtt (5. juunil), kus tunnustame kooli tublimaid.”

Kas vastuvõtt jääb tõesti ära? Ei jää, sest koolile on määratud direktori kohusetäitja.

Küsin Jõhvi gümnaasiumi direktori Liina Mihkelsoni käest tema viimasel tööpäeval, mida tema arvates saavad algkoolilapsed, aga ka põhikooli nooremates klassides õppivad lapsed sellest umbusaldusavaldusest aru. Mida sellest mõistavad?

Saan vastuseks: “Ma arvan, et nad ei peagi seda mõistma. Ma tean, et see kiri läks kogu koolis suhtlusesse, eeldati, et kõik õpetajad näevad ja kõik lastevanemad näevad. Ma tõesti ei oska kommenteerida seda kirja. Mina seda välja ei saatnud.”

See oli mõnede õpetajate algatus.

Kas alaealistelt lastelt on õigus koguda koolis allkirju kellegi vastu või poolt lapsevanema nõusolekuta?

Kas see on eetiline?

Mina ajakirjanikuna lähtun oma töös ajakirjanduseetika koodeksist, mis ütleb: “Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui ta on niigi avalikkuse tähelepanu all.”

Küsimus: kes või mis kaitseb last koolis selliste olukordade eest, kus ta tõmmatakse lapsevanema teadmata kooli juhi ja kooli pidaja vahelisse konflikti?

Kui temalt tahetakse allkirja, ilma et lapsevanem seda teaks.

“Ma ei oska seda kommenteerida,” ütleb direktor. “Me ei ole varem lastelt allkirju kogunud. Tegelikult kogutakse küll allkirju, kui on teatis väljasõidust. Seal ka pisikesed panevad oma pookstavid alla, et käitun hästi ja täidan liikluseeskirja, mida on neile enne selgitatud.”

Mihkelsoni sõnul ei ole talle neid allkirju üldse vaja. “Aga lihtsalt see on meie laste meelsus, nii nagu 9. klass tuli täna mulle laulma, mind ära saatma,” ütleb ta. “Nende allkirjadega ei minda ju selles mõttes kuhugi, seaduslikult. Minu arvates on see meelsuse näitamine, üks väljendusvahend, et näidata seda, kas meeldib või ei meeldi.”

Allkirju koguti eile kooli kantseleis, teisel pool direktori kabineti seina − ruumis, kust ta päevas mitmeid kordi oma kabinetti pääsemiseks läbi astub ning näeb, mis toimub.

Minu meelest nii ei tehta. Täiskasvanud vaielgu oma vaidlused kohtuseinte vahel. See ei ole väikeste laste asi.

Või ongi Eesti õigusruumis see lubatud, et kooliseinte vahel võib alaealistelt koguda meelsuse näitamiseks allkirju, ilma et lapsevanem sellest midagi teaks?

Küsisin seda haridus- ja teadusministeeriumi käest.

Ootan vastust.