Ida-Viru vallad andsid valitsusele üksmeelse korvi

12. mai 2017 ERIK GAMZEJEV
Mäetaguse vallavolikogu andis eile oma äraütleva seisukoha valitsuse ettepaneku kohta moodustada kaheksast omavalitsusest vald, mis ulatuks Peipsist Soome laheni.

Mäetaguse vallavolikogu andis eile oma äraütleva seisukoha valitsuse ettepaneku kohta moodustada kaheksast omavalitsusest vald, mis ulatuks Peipsist Soome laheni.

“Tahaks hirmsasti sinna lõppu ka midagi krõbedat lisada,” ütles Mäetaguse vallavolikogu liige Andrus Aamer eile vahetult enne hääletamist selle otsuse kohta, millega lükati tagasi valitsuse ettepanek moodustada Ida-Viru kaheksast vallast ühine omavalitsus. 

 

Otsusesse ebasündsaid sõnu kirja ei saanud, kuid nii nagu üleeile Tudulinna, andsid eile ka Alajõe, Mäetaguse ja Iisaku volikogu üksmeelse “ei” valitsuse plaanile. Kõik neli volikogu lisasid otsusele ka ühesuguse põhjaliku 16-leheküljelise põhjenduse, milles jõutakse järeldusele, et ükski sundliitmise eeldustest ei ole täidetud.

Mitte ühtegi sisulist argumenti

Muu hulgas märgitakse, et valitsuse 15. veebruari ettepaneku seletuskirjas puuduvad igasugused põhjendused, miks oleks kaheksa omavalitsuse liitmine ajalooliselt põhjendatud ning  mil moel oleks sundliitmisel positiivne mõju nende omavalitsuste elanike elutingimustele.

Samuti tuuakse esile, et 98 protsenti rahvahääletustel osalenud praegustest Alajõe, Iisaku, Tudulinna ja Mäetaguse valla elanikest oli hiidvalla loomise vastu. “Kaheksa valla sundühendamine üheks vallaks on selgelt rahva tahte vastu minek, mis suurendab ohtu, et elanikud lahkuvad piirkonnast, kuna kogukondade otsusega ei arvestata. Seega saab ühinemisel olla demograafilisele olukorrale vaid negatiivne mõju,” on kirjas vastuses valitsuse ettepanekule.

Samas tõdetakse,  et valitsuse plaani teostumisel kannatab suure tõenäosusega teenuste osutamise ja juhtimise kvaliteet väga suurte vahemaade tõttu.

Eilsel Iisaku vallavolikogu istungil osalenud haldusreformi Põhja-Eesti eksperdikomisjoni liige Mihkel Laan tõdes, et valitsuse ettepanekus ei ole ühtegi sisulist argumenti, miks nimetatud kaheksa valda tuleks kokku panna. “See ei sobi kokku ühegi haldusreformi eesmärgiga,” ütles ta.

Keegi pole nõus

Mäetaguse vallavolikogu esimees Veljo Kingsep loodab, et valitsus säilitab siiski terve mõistuse ja arvestab lõpuks ka rahva arvamusega. “Selle valitsuse puhul ei saa küll kindel olla, et tal tervet mõistust jagub ja rahva arvamus talle korda läheb,” oli volikogu liige Andrus Aamer samas pessimistlik.

Iisaku vallavolikogu esimees Priit Palmet sõnas, et loodetavasti valitsus siiski taganeb oma 15. veebruari hullumeelsest ettepanekust. “Oluline on, et ükski kaheksast vallast ei ole sellise ebaloomuliku suurvallaga ühinemisega nõus,” märkis ta, lisades, et juhul kui valitsus jääb endale kindlaks, kavatseb Iisaku minna kohtusse. “See on viimane õlekõrs. Me kasutame seda kindlasti ja võitleme lõpuni,” lubas ta.

Kohtusse kavatseb sel juhul pöörduda ka Alajõe vald. Vallavolikogu aseesimees Juri Novožilov soovitas valitsusel heita pilk kaardile ja vaadata, kus asub Alajõe ja kus Toila. “Selline kokkupanemine oleks õudne. Me oleme pikka aega valmistanud ette ühinemist Iisaku, Tudulinna ja Mäetagusega. Valitsus tahab selle töö ära nullida. See on nagu mingi lasteaed,” ei varjanud ta pahameelt.

Neli omavalitsust jätkavad varem sõlmitud ühinemislepingu kohaselt ettevalmistusi ühinemiseks Alutaguse vallaks ja volikogud võtsid vastu ka otsuse, et tulevases volikogus on 17 kohta. “Tänu suurele territooriumile − 900 ruutkilomeetrit − on meie nelja puhul võimalik kasutada erisust, kus ei pea olema mitte 5000, vaid 3500 elanikku. See nõue on meie poolt täidetud,” märkis Palmet.

Lahendust ootab Illuka küsimus

Valimisi ettevalmistavad otsused võivad osutada aga tühiseks, juhul kui valitsus peaks küll loobuma hiidvalla moodustamisest,  ent sundliidab tulevase Alutaguse vallaga Illuka valla, kes siiani pole avaldanud nõusolekut ühegi teise omavalitsusega ühinemiseks.

Mihkel Laane sõnul on võimalik ka variant, et  Illuka sundliidetakse Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga. Sel juhul ületaks tulevane niinimetatud põhjapoolsete valdade omavalitsuse  elanike arv nõutava viie tuhande piiri ja lõunapoolsed täidaksid erisuse tingimused.

Valmisolekut Illukaga kokkuminekuks on avaldanud ka Toila volikogu. Aprilli lõpus tehtud otsuses, milles lükati samuti tagasi hiidvalla loomise ettepanek, pakuti välja kaks alternatiivi. Neist esimeseks eelistuseks oli minna kokku Jõhvi vallaga ja teise alternatiivina kaaluda Illuka valla ühendamist Toilaga. Illuka vald ise on sundliitmise korral eelistanud pigem kokkuminekut lõunapoolsete valdadega.

Valitsusel on nüüd omakorda aega seisukoha võtmiseks kaks kuud, ent Mihkel Laane arvates tulevad otsused pigem lähima kuu jooksul, sest hiljemalt 15. juuniks tuleb tulevastel omavalitsustel teha vajalikud korralduslikud otsused sügisesteks valimisteks.