Kukruse mõis taotleb Euroopa kultuuripärandi märgist

10. mai 2017 
Sahver Kukruse mõisa ekspositsioonis, mis jäljendab samasugust paika Eduard von Tolli kuunaril Zarja.

Sahver Kukruse mõisa ekspositsioonis, mis jäljendab samasugust paika Eduard von Tolli kuunaril Zarja.

Kultuuriministeerium esitas polaaruurija Eduard von Tolliga seotud Kukruse mõisa kandideerima Euroopa kultuuripärandi märgisele.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ütles, et märgis antakse Euroopa komisjoni otsusega objektidele, millel on Euroopa ajaloos ja kultuuris tähtis roll. “See märgis erineb teistest omasugustest selle poolest, et oluline ei ole mitte objekti restaureerimine ega pärandi kaitse − seda peetakse enesestmõistetavaks −, vaid Euroopa ühised väärtused ja ühine kultuuriruum,” sõnas ta.

Eesti ja Läti ühises taotluses Euroopa komisjonile on esindatud need mõisad, millel on seos Euroopa või siis kogu maailma ajaloos olulist rolli mänginud isikutega: Kukrusel Eduard von Toll, Sangastes Berg, Kiltsis Krusenstern, Kõuel Kotzebue, Lasilas Karl Ernst von Baer, Raikkülas Keyserlingid, Liepas Johann Ernst Glück, Belavas Magdalena Elizabeth von Hallart, aga viimases on seosed ka Bergidega.

Jänese sõnul oli kvalifitseerumisel oluline kriteerium ka see, et mõisas toimuvad avalikkusele suunatud tegevused ning mõisal peab olema idee ja suutlikkus, kuidas ennast ja märgist Eesti ja Euroopa avalikkusele tutvustada. “Esitada tuleb mitme aasta töökavad, mille täitmist Euroopa komisjon kontrollib,” märkis ta.

Euroopa kultuuripärandi märgist antakse välja alates 2011. aastast. Eestis on selle pälvinud kaks Euroopa identiteeti ja ajalugu kujundanud objekti: 2014 ajaloomuuseumi Suurgildi hoone Tallinnas ja 2016 Tartu ülikooli linnak.

Euroopa Komisjon määrab märgise saajad 2018. aasta alguses. (PR)