Korteriühistud kavatsevad riigi kohtusse anda

2. mai 2017 NIINA VOROPAJEVA
Kohtla-Järve Järveküla tee 58. majas on üks võlgnik riik.

Kohtla-Järve Järveküla tee 58. majas on üks võlgnik riik.

Kohtla-Järve ja Kiviõli korteriühistud, kus asuvad riigile loovutatud korterid, ei ole riigilt saanud makseid kahe kuu arvete eest. Kui niisamuti läheb aprillikuu arvetega, siis kavatsevad ühistud need võlad kohtu kaudu välja nõuda.

 

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni andmetel on viimase kuu jooksul riigile üle antud veel kümmekond korterit. “Kingitusi” teevad riigile nii korteriühistud kui ka -omanikud. Tuletame meelde, et veebruaris toimis nõnda ka Kohtla-Järve linn, kes loovutas riigile 31 tühjalt seisnud munitsipaalkorterit.

Korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen ütles, et neid omanikke, kes oma korteri − sageli koos suurte võlgadega − riigile loovutavad, on üha rohkem ning mõningatel juhtudel ulatuvad võlasummad üle 1000 euro.

Lisasid ühistutele probleeme

Kohtla-Järve linna poolt riigile üle antud korterid ühistutele varem probleeme ei tekitanud, kuna linn maksis nende eest arveid alati õigel ajal ning võlgu ei olnud.

“Nüüd aga ootavad ühistud juba teist kuud riigile esitatud arvete tasumist ning tuleb välja, et ühistu juhatuse liikmetel ja majaelanikel on üks suur probleem juures,” märkis Mutonen. “Rahandusministeerium on jätnud veebruari- ja märtsikuu arved riigile loovutatud korterite eest maksmata ning riik on muutunud samasuguseks võlgnikuks nagu paljud teised omanikud.”

Kui arved on õigel ajal maksmata, siis lisanduvad seaduse ja korteriühistu põhikirja kohaselt neile viivised. Ent rahandusministeerium andis ühistutele saadetud kirjades teada, et neid ta maksma ei hakka.

“Kui riik ka järgmisel kuul − ja see on juba kolmas kuu − arveid ära ei maksa, siis kavatsevad ühistud need võlad kohtu kaudu välja nõuda,” rääkis Jelena Mutonen.

Vanu võlgu ei tunnista

Korteriühistud saavad rahandusministeeriumilt kirju palvetega teha arved ümber nii, et arvestus käiks alates korterite registrisse kandmise hetkest.

“Varasemate kulutuste kohta teatas rahandusministeerium käskivas vormis − raske on siin mingist taktitundest rääkida −, et nemad neid maksma ei hakka. Need “palved” ei ole seadusega kuidagi seotud, seepärast on rahandusministeeriumi säärased nõudmised ühistute otsetee kohtusse. Ministeeriumi soovitus pöörduda korteri eelmise omaniku poole on formaalne vastus, millega riik on end muutnud võlgnikuks,” kinnitas Mutonen.

Ta tuletas meelde, et on olemas riigikohtu seisukoht, mille kohaselt on korteriühistul õigus võlgnikku valida. Ta võib esitada nõude nii endisele omanikule, kes võlad tekitas, kui ka uuele omanikule, kellele eelmise omaniku võlad korteriühistuseaduse kohaselt üle läksid. “Juhindudes korteriomandi- ja korteriühistuseadusest, on riik seega kohustatud maksma,” on Mutonen veendunud. “Eesti Vabariigi seadustele tuginedes võib kinnitada, et riigi tegevus näitab nende enda vastu võetud seaduste mittetundmist või siis soovimatust neid täita.”

Linnapea soovitab oodata 

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ütles, et mõistab korterite riigile üleandmise tõttu ühistutel tekkinud probleeme, ent on veendunud, et ajapikku saavad need lahendatud.

“Ma saan aru, et riigil ei ole selleks eelarves raha ette nähtud, seepärast on ministeerium praegu raskustes, teadmata, kust see raha võtta,” ütles ta Põhjarannikule. “Kulub aega, et rahandusministeeriumi kulutused üle vaadata. Kui eelarvesse muudatused tehakse, küll siis hakatakse ka maksma − korralikult maksma −, uskuge mind. Lihtsalt praegu on neil − ning muidugi ka korteriühistutel − ajutised raskused.”

Jantšenko oletas, et suve jooksul saab see probleem lahendatud ning küttehooaja alguseks on kõik arved makstud. “Kujutage ette, milline skandaal muidu puhkeda võib, kui riigi maksmata jäetud arvete tõttu majad kütteta jäävad.”

Põhjarannikul ei õnnestunud rahandusministeeriumilt selle nädala jooksul kommentaari saada, vaatamata mitmetele saadetud kirjadele. Meie telefonikõnedele ei vastanud ministeeriumi avalike suhete spetsialist samuti. Sellest võib järeldada, et ministeeriumil pole meie lehele aprilli alguses antud kommentaarile midagi lisada.

Rahandusministeeriumis selgitati arvete maksmisega viivitamist toona sellega, et nende eelarves ei ole ette nähtud raha Kohtla-Järve linna poolt veebruaris riigile loovutatud korterite arvete tasumiseks.

Rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Kristina Haavala selgitas tookord, et see on esimene kord, mil kohalik omavalitsus ja eraomanikud riigile kümneid tühjaks jäänud kortereid loovutavad, ning nüüd tuleb leida lisaraha nende ülalpidamiseks.

“See on ministeeriumile uus asi. Ajapikku peaks kõik laabuma ning korteriühistutel pole vaja muretseda − kui riik korterid enda omandusse sai, siis ta ka vastutab nende eest ja leiab lahenduse, kuidas edasi käituda,” kinnitas ta.