Kiviõlis on hoogustunud korteriühistute loomine

28. aprill 2017 NIINA VOROPAJEVA
Praegu on linnas umbes 30 korteriühistut, veel vähemalt sama palju ühistuid on kavas moodustada.

Praegu on linnas umbes 30 korteriühistut, veel vähemalt sama palju ühistuid on kavas moodustada.

Kiviõlis on elavnenud korteriühistute loomise protsess. Ent ühes majas, kus linnavalitsus on rohkem kui poolte korterite omanik, ei andnud omavalitsus ühistu moodustamiseks oma nõusolekut.

 

Praegu on linnas ligikaudu 30 korteriühistut, kuid veel vähemalt sama palju ühistuid on kavas moodustada.

“Mul on olemas kõik vajalikud dokumendid, mis on ette valmistatud Aasa tänava 16. maja elanike palvel, ent ühistu loomise protsessi pidurdab linnavalitsus, kes ei taha oma nõusolekut anda,” ütles Kiviõlis mitut korteriühistut juhtiv ja ühistute loomises aktiivselt osalev Sarkis Tatevosjan.

Linn tahab ise valitseda

Aasa tn 16 asuvas 120 korteriga majas on üle poole korteritest munitsipaalkorterid.

“Need on sotsiaalkorterid. Me tahame need alles hoida ja ise otsustada, kuidas maja juhtida,” selgitas Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin linna seisukohta. “Meil on 2018. aastani aega, et jõuda otsusele, kuidas seda paremini teha. Võimalik, et sinna tuleb komandant, kes hakkab sotsiaalkortereid haldama. Tahan märkida, et avalikku survet majas kiiremas korras ühistu loomiseks ei ole olnud.”

Sarkis Tatevosjani meelest käitus linnavalitsus siiski ebakorrektselt, sest enne elanike üldkoosoleku läbiviimist ei olnud omavalitsusel ühistu loomise kohta mingeid vastuväiteid. “Mulle räägiti, et ühistu loomine on tervitatav,” kinnitas Tatevosjan. “Ent kui koosoleku toimumise aeg kätte jõudis ja kõik dokumendid olid juba ette valmistatud, seati meid lolli olukorda.”

Linn andis kohtusse

Tatevosjan tõi näiteks ka teise maja, kus linnavalitsus tema arvates korteriühistu tööd pidurdab: Uus tn 6, kus ühistu küll loodi, ent kohalik omavalitsus pöördus kohtusse, kuna nende arvates tehti seda seadust rikkudes.

“Selles majas kuulub linnale peaaegu kogu esimene korrus, kus paikneb Kiviõli Kinnisvarahooldus, kuid see on vähem kui pool kogu maja pindalast. Kaheksa selle maja korterit kuulub teistele omanikele, kelle palvel ma ühistu loomisega tegelesingi,” rääkis Sarkis Tatevosjan. “Linnavalitsusest ei tulnud koosolekule kedagi, ehkki kutse neile saadeti, ning teiste korteriomanike otsusel, kelle kortereid on majas enamik, saigi ühistu loodud. Linn aga polnud selle otsusega nõus ja pöördus kohtusse.”

“Arvame, et ühistu loomisel rikuti seadust,” ütles Nikolai Vojeikin Põhjarannikule. “Kohtu otsust veel ei ole, ent kuna korteriühistu on registrisse kantud, siis tal on praegu täielik õigus tegutseda. Linn andis neile nõusoleku maja probleemidega tegelda ja garantiikirja selle kohta, et võtab osa vajalike remonditööde finantseerimisest.”

Linnapea märkis, et linnas, kus on palju vanu maju ja madala maksevõimega korteriomanikke, on korteriühistute loomisega muidugi raskusi, kuid protsess siiski käib.

“Alles möödunud nädalal toimus Soo tänava 18. maja koosolek, kus oli palju emotsioone, kuid otsustati siiski korteriühistu luua. Tundub, et minust on saanud esimene linnapea, kes sellisest koosolekust osa on võtnud,” ütles Vojeikin. “Me püüame ühistutele abiks olla, selline programm toimib kaks aastat ning see jätkub. Lähipäevil kavatseme korteriühistute toetuseks lisaeelarvest veel 20 000 eurot eraldada.”