Uljaste järve ääres hakatakse külastajate liikumist suunama

26. aprill 2017 KÜLLI KRIIS
Matkaraja lõunapoolses otsas on sõidukite edasipääsu takistamiseks pandud maasse metallpostid.

Matkaraja lõunapoolses otsas on sõidukite edasipääsu takistamiseks pandud maasse metallpostid.

Uljaste maastikukaitsealal tahetakse inimeste ja paatide liikumist suunata niiviisi, et see ei ohustaks järv-lahnarohu ja vesilobeelia kasvukohti.

 

Uljaste oos koos Uljaste järvega on kaitse all juba aastast 1959; aastal 2005 võeti hoiualana kaitse alla kaks rabajärve.

Tänavu märtsis kinnitatud Uljaste maastikukaitseala (MKA)  kaitse-eeskirjaga liideti seni kaitse all olnud alad ning võeti kaitse alla ka Uljaste raba. Sellega suurenes kaitseala pindala 380 ha võrra, ulatudes nüüd  ligikaudu 638 hektarini.

Kaitsealal kaitstakse järvi, oosi ja raba, maastiku ja elustiku mitmekesisust,  kaitsealuste liikide elupaiku ning ohustatud veetaimi vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu.

Veetaimede kaitseks

Nüüd on valminud Uljaste MKA kaitsekorralduskava eelnõu, millega määratakse kaitstavate väärtuste hoidmiseks vajalikud tegevused.

Kava kohaselt tohivad inimesed kogu alal viibida, loodusande korjata ja kala püüda. Jahimaal tohib ka jahti pidada, keelatud on see Sonda valla üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusalal. Sõidukiga tohib sõita teedel, jalgrattaga ka radadel; vetel on lubatud sõita sisepõlemismootorita ujuvvahendiga.

Kaitstavaid liike −  järv-lahnarohtu ja vesilobeeliat − ohustavad Uljastel kõrgete järvekallaste erosioon, turbamuda ladestumine, kinnikasvamine ja puhkajate tegevus (vette minnes tallatakse taimed puruks või rebitakse need põhjast lahti). Samasugust mõju avaldab paatide vette laskmine taimede kasvukohtades ning paadisõit kaldavööndis.

Külastajate mõju leevendamiseks  nähakse ette nende suunamist kindlatele radadele ning puhkekohtade rajamist kaitstavate liikide kasvukohtadest kaugemale. Suunata on kavas ka paatide vettelaskmiskohti − selleks paigaldatakse tõkkepuu, mis takistab sõita oluliste kasvukohtade juurde järve põhjakaldal.

Kõrgeim punkt tähistatakse

Uljaste oosi, järve ja raba hea seisundi säilitamist ohustavad kaevandustegevus ja maastikuvaadete kinnikasvamine.  Kuna kaevandamisloa tingimustes on Uljaste järve veetaseme mõõtmise kohustus, ei nähta kaitsekorralduskavas selleks ette  eraldi tegevusi.  Järve ja maantee vahelisel ala tuleb maastikuvaated taastada ja neid hooldada.

Vanu loodusmetsi läbivatel metsasihtidel ja matkarajal võib ka sõidukiga sõita; vältimaks sõitmist oosinõlvadel paigaldatakse raja lõppu tõkkepuu.

Kaitseala välispiir on kavas tähistada ja paigaldada infotahvlid, millel selgitatakse ka keelatud tegevusi. Uljaste matkarada vajab uuendamist (riigimetsa majandamise keskusel on see plaanis hiljemalt aastal 2023) ja selle vahetu ümbrus korrastamist.  Sonda vallavalitsusel on huvi rajada lisaks RMK hooldatavale parklale kaitseala piirile veel üks parkla.

Matkarada möödub üpris lähedalt Mädajärvest.  Järve ja matkaraja vahelisel alal on pinnas vesine ja mudane, kuivemaid kohti otsides on külastajad muutnud isetekkeliste radade ala väga laiaks. Pinnasekahjustuste vältimiseks on vaja matkaraja ja Mädajärve vahele rajada laudtee.

Kavas on tähistada Uljaste oosi kõige kõrgem punkt kui Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp.

Kaitsekorralduskava eelnõu on leitav keskkonnaameti kodulehelt, selle avalik arutelu toimub 10. mail kell 15 Sonda rahvamajas.