Alutaguse hiigelvallale öeldi “ei” ka merepoolsetes valdades

26. aprill 2017 KÜLLI KRIIS
Vokalased Eevi Rehe ja Jüri Eljas hääletasid hiigelvallaks ühinemise vastu.

Vokalased Eevi Rehe ja Jüri Eljas hääletasid hiigelvallaks ühinemise vastu.

Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla elanike osalemisaktiivsus sundliitmise rahvaküsitlusel jäi küll lõunavaldade omale alla, ent eitav suhtumine oli samamoodi ülekaalukas.

Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila vallas inimesi Alutaguse hiigelvalla kohta arvamust avaldama kampaaniatega ei ärgitatud. Teavitusi rahvaküsitluse toimumisest pandi käidavamatesse kohtadesse üles küll ja seal oli ka suurte tähtedega palve küsitlusel osaleda.

Oma arvamuse avaldajaid oli siiski üsna  arvukalt. Eriti kui võrrelda osalemisnumbreid novembrikuise küsitluse omadega ning mõelda samas ka sellele, et suurel osal arvamuse öelnuist pole usku, et nende häält kuulda võetakse.

Mere ääres teistmoodi kui lõunas

Toila vallas korraldati asi niiviisi, et pühapäeval said inimesed (lisaks elektroonilisele võimalusele) küsitlussedelile risti teha Toilas ja esmaspäeval Vokas.  Hääletusnimekiri on ju valla peale üks ja teistmoodi seda kahe koha vahel jagada ei saanud.

Vokas oli eile ennelõunal vaikne. Sealtmaalt, kui aleviku ainuke pood remonti läks, polegi õieti sellist kohta, kus rahvast rohkem liiguks. Küsitluspunkt oli end sisse seadnud raamatukogus − samas majas on ka arstipunkt, nii et praegu kõige käidavam koht.  Eile käidi seal eriti agaralt.

“Ütlesin “ei”, sest ei taha nii suurt valda. Meil siin mereäärsetes valdades on hoopis teised traditsioonid kui seal lõuna kandis. Mis meil nendega ühist on? Kohtla vallaga sobime kokku, Kohtla-Nõmmega olen ka veel nõus. Kõige parema meelega oleksin tahtnud Jõhviga kokku minna, aga Jõhvi ühineb vist hoopis Kohtla-Järvega,” arutles Voldemar Talas.

“Ei” ütles suurvallale ka Silvi Luik: “Ei ole üldse sellest huvitatud; ikka on vahel vallamajja asja ja see jääb siis kole kaugele. Ega meile sellest suurest vallast mingit kasu ei tule.”

“Sellest rahvaküsitlusest ei ole mingit tolku − kõik on juba ära otsustatud. Aga arvamust peab ikka avaldama,” jättis Eve Reiska enda teada, millisesse kasti ta risti tegi.

“Mina olen vastu, kes see tahab seda suurt valda, üha segasemaks läheb see asi.  Kas me siis enam oma vallas merele kala püüdmagi pääseme,” pelgas Eevi Rehe.

Rist või linnuke?

Küsitluskomisjoni tegevust juhtinud vallasekretär Jana Kangur ütles, et pikast ja lohisevast küsimusest arusaamisega pole inimestel probleemi olnud, põhiliselt uuritakse komisjonilt, kas kasti tuleb teha rist või linnuke.

“Ütleme siis, et tehku või lilleke, peaasi, et valik oleks selgelt arusaadav,” naeris ta.

Sedelite kasti laskmise kõrvale räägitust jäi Kangurile kõrvu inimeste kaks hirmu: peljatakse ääremaastumist ja kardetakse sõna “sund”.

Kohtla-Nõmme vallasekretär Neeme Sild tõdes, et kõige rohkem kardavad inimesed kogukondliku identiteedi kadumist.

Seda, et vallamaja  suures vallas inimestele kaugele jääb, ta määravaks ei pea:  “Esimese vabariigi ajal oli oma ajaline mõõde, mille jooksul pidi saama vallamajas ära käia, 1992. aastal, kui vallad loodi, oli see mõõde  teistsugune ja praegu on see hoopis midagi muud.”

Rahvas ongi riik

“Inimesed  on skeptilised − ütlevad, et nagunii sõidetakse rahva arvamusest üle,”  ütles Kohtla valla küsitluskomisjoni juhtinud vallasekretär Tiina Albi.

“Paljud ütlevad, et tulid just selle pärast hääletama, et nad ei taha seda suurt oblastit või kubermangu,” lisas komisjoni liige Kersti Tammesaar.

Vallaelanik Svetlana Murašina peab sundliitmist kõige suuremaks veaks:  “Ka kolme valla liitmine on viga, aga kaheksa kokku… Kuidas selle juhtimine käib? Ei usu, et ametnikke vähemaks jääb. Ja kui jääbki, siis milline tohutu koormus saab neil olema. Kui poliitikasse mitte süveneda, siis oleks võib-olla parem hoopis Kohtla-Järvega liituda − meil on ühised kommunikatsioonid, meie lapsed käivad linna kooli…  Kõige parem, kui jääks nii nagu praegu, meie väike vald on armas ja kodune.”

“Eks see suur vald üks paras jama ole; praegu tunnen oma vallas kõiki inimesi, kaugemate valdade omasid ei saakski tundma,” suhtub Jaan Purga suurde valda eitavalt.

“See suur vald ei ole nii suur olemiseks valmis, riik ei ole valmis seda haldama. Polegi tähtis, kus keskus asub, aga tähtis on see, et kohapealt esindajad ei pääse nii suures vallas löögile,” pelgab Ralf Burk. “Inimesed on vastu ja kui riik inimestega ei arvesta, siis mis riik see on? Kui meist nüüd üle sõidetakse, pole mõtet enam ühtegi rahvaküsitlust teha. Rahvas − see on riik, aga mitte nii, et rahvarämps, olge vait, meie teame paremini.”