Kolm kindralit näitasid poris ja lumes ajateenijatele eeskuju

26. aprill 2017 ERIK GAMZEJEV
21 km raja läbinud kindraleid Aleksander Tootsi, Martin Heremit ja Meelis Kiilit austasustas üks kindralijooksu algatajaid ja rajameistreid Aivar Raudsepp.

21 km raja läbinud kindraleid Aleksander Tootsi, Martin Heremit ja Meelis Kiilit austasustas üks kindralijooksu algatajaid ja rajameistreid Aivar Raudsepp.

Aleksander Tõnissoni mälestuseks korraldatava kindralijooksu tegid tänavu eriliseks kolm tegevteenistuses olevat kindralit, kes läbisid, kümnekilone seljakott turjal ja relv käes, Pannjärvel 21 kilomeetri pikkuse lumise ja porise raja. 

 

Eesti kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili on neljal eelneval aastal kindralijooksu parimatel Jõhvi keskväljakul kätt surunud ja medaleid kaela pannud. Tänavu oli aga 52aastane Eesti vanim tegevteenistuses olev kindral ise rajal. “Nagu aasta tagasi sai lubatud, et teen läbi, nii tegingi. Põhimotiiv jooksma tulla oli see, et autasustamisel oleks enesetunne oluliselt parem, ja oli ka,” tõdes ta, kummutades iganenud arusaama, et kindralid on vanad paksud tegelased, kes ennast eriti liigutada ei jaksa.

Võitlusvõime ei tohi jooksuga kaduda

Kolme ja poole tunniga raja läbinud Kiili lisas, et kui õnnestub suur hulk ajateenijaid selja taha jätta, siis ei ole vorm sugugi kõige hullem.  “Aga selle nimel peab nii pingutama kui ka mõtlema,” tõdes ta, tuues esile, et sellistel militaarjooksudel ei tohi end hingetuks rabada.  “Mul tekkis üks koht, kus võttis korra kergelt hinge kinni. Aga eesmärk on ju õigeks ajaks õigesse kohta jõudmise järel säilitada võitlusvaim ja hoida meel teravana.”

Eesti kaitseväe staabiülemal brigaadikindral Martin Heremil kulus raja läbimiseks pisut rohkem kui kaks ja pool tundi. “Olin siin esimest korda. Tutvusin rajaga. Mu sisse ei jäänud suurt midagi, aga sain teada, et võiksin järgmisel aastal pisut kiirem olla, kui rohkem trenni teha,” märkis ta.

Heremi sõnul oli tegu väga ägeda jooksuga huvitaval maastikul, kus rada kulges pidevalt küngastel üles ja alla. “Siledat ja sirget maad oli väga vähe. Kõik see pori ja lumi sobis väga hästi militaarasja juurde,” ütles ta.

Vanuseklassis 41-50 edestas Heremit 9 minutiga ja jõudis tema ees kolmandana poodiumile kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kes alates eelmisest aastast on kindral-inspektori auastmes. Ida-Virumaalt pärit Toots on  kaasa teinud suurema osa kindral Tõnissoni militaarjooksudest ja enamasti ikka ka paremate hulka jõudnud. Tänavugi olid kõigi vanusegruppide peale kokku temast kiiremad vaid neli konkurenti.

Võitja pidi ka kõndima

Päeva absoluutselt kiireim mees oli aga Tartumaa kaitseliidu esindaja Indrek Roos, kes tuiskas raja läbi kahe tunni, ühe minuti ja 37 sekundiga.  Edu lähimate jälitajate ees ulatus veerand tunnini. Mullu kaitseliidu parimaks meessportlaseks valitud Roos oli kindralijooksul parim juba kuuendat korda.

“Stardi eel öeldi, et  mitmed ajateenijad tahavad pakkuda seekord tugevat konkurentsi, aga üsna alguses nägin, et pean ikka ise jooksu vedama minema. Mõne aja pärast polnud enam kedagi järele tulemas − suurema osa rajast läbisin üksinduses,” rääkis ta võistluse käigust.

Samas tunnistas ta, et temagi läks vahepeal kõnni peale üle. “Pannjärve rada on selline, kus 21 kilomeetrit järjest ei suuda ka võitja joosta. Teravamatest tõusudest on mõistlikum üles kõndida, muidu saaks jõud enne lõppu otsa,” tõdes ta.

Kuigi Eesti kõige populaarsem militaarjooks on Paldiskis toimuv ligemale 30 kilomeetri pikkune scoutstrännak, kus osalejate arv ulatub üle tuhande, pidas Indrek Roos Pannjärve rada raskemaks. “Kindralijooksu distants on küll lühem, aga siin koguneb neid mäkketõusumeetreid lõpuks ikka päris palju,” tõdes ta.

Ta märkis, et kümnekilose seljakoti olemasolu suudab keha ära unustada, kuid lõputõusudel tuletab ta ennast taas meelde.  “Aga täna oli ikka väga eriline võistlus. Teadmine, et sinuga koos on samal rajal ka kolm kindralit, andis lisajõudu,” ütles ta.

Sündis osavõturekord

Naistest oli kiireim Kärt Praks, kel kulus 21 km läbimiseks pisut üle kahe ja poole tunni − 2.33.42.

Võistluse peakorraldaja, kaitseliidu Alutaguse maleva instruktori Aivar Oja sõnul oli tänavu militaarraja läbinuid 126, mis on alates 2005. aastast toimuva kindralijooksu osavõturekord. Lisaks oli ligemale sada osalejat ka rahvajooksu kolmel distantsil.

21 km rajal oli seljakoti ja relvata jooksjatest kiireim vanameister Vjatšeslav Košelev ajaga 1.33.35. Tema poeg Deniss võitis 7,5 km jooksu ajaga 31.31. Noorte 2 km jooksu nobedaim oli ajaga 8.30 Kaspar Uustal.