Jüri Ratas: SKAd polnudki plaanis Tallinnast Narva viia

22. aprill 2017 ERIK GAMZEJEV
Jüri Ratas.

Jüri Ratas.

Peaminister Jüri Ratas kinnitab, et sisekaitseakadeemia peamaja üleviimist Tallinnast Narva polnudki plaanis, et Alutaguse valdade elanike rahvahääletusel väljendatud tugev vastuseis hiidvalla loomisele on küll  argument, ent kas seda ka valitsus arvestab, ei oska ta praegu öelda, ning et Solovjov ja Kollo heidetakse peagi Keskerakonnast välja. 

 

Praegune valitsusliit on lubanud koostada Ida-Viru programmi. Mida see täpselt hakkab sisaldama?

Ida-Viru programm peab meie tegevuskava raames tulema valitsuse lauale aprillikuu lõpus, maikuu alguses. Praegu tegeleb sellega rahandusministeeriumis riigihalduse minister. Meie soov on olnud, et seal sees oleksid taristu objektid, nii sõiduteed kui ka kergliiklusteed. Et seal oleksid meditsiiniobjekti renoveerimine ja investeeringud. Need on olnud mõningad mõtted koalitsioonilepingu kirjutamise ajal.

Mis ikkagi mõne kuuga juhtus, et koalitsioonileppesse kirjutatud kindel plaan viia sisekaitseakadeemia Narva tegelikult  teoks ei saa? 

Saab küll teoks…

Uut sisekaitseakadeemia peamaja ju Narva ei ehitata, nüüd räägitakse vaid kolledžist.

Koalitsioonileppes oli kirjas, et me viime sisekaitseakadeemia Narva ja ma arvan, et see ongi mõistlik lahendus.

Nii Jevgeni Ossinovski, Margus Tsahkna kui Jaak Aab [Keskerakonna peasekretär] rääkisid veel mõned kuud tagasi, et jutt on Tallinna plaanitud  uue õppekompleksi ehitamisest Narva, mitte praktikabaasi sugemetega kolledžist.

Praegust valitsust juhivad Keskerakond ja peaminister Jüri Ratas ning valitsuse koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liit.  Ma olen viibinud alates algusest kuni lõpuni koalitsioonileppe läbirääkimiste juures. Ei ole kunagi koalitsiooniläbirääkimiste laual olnud, et 100 protsenti viiakse sisekaitseakadeemia Tallinnast, Väike-Maarjast ja Paikuselt Narva.

On olnud juttu sellest, et sisekaitseakadeemia osa Narvas tuleb tugevdada. Ma arvan, et on leitud väga mõistlik ja väga tasakaalukas lahendus − sisekaitseakadeemia ehitatakse välja Tallinnas Kase tänaval ja üks osa ehk kolledž viiakse Narva, kuhu tulevad üks õppeosa, lasketiir ja korralikud majutuskohad ning Narva elanike poolt aastaid pikisilmi oodatud ujula.

Olite esmaspäeval riigikogus vastamas Alutaguse hiidvalla moodustamisega seotud arupärimisele. Kas pärast seda, kui kohalikud inimesed on rahvaküsitlusel sellele plaanile selge “ei”öelnud, jääb kaheksa valla sundkorras kokkupanemine ära?

Uute omavalitsuste piiride moodustamise ajakava on järgmine: 15. mail peavad omavalitsused ütlema oma seisukohad vabariigi valitsusele ja seaduse kohaselt on valitsusel kaks kuud aega teha oma otsus.

Kui tugev argument on rahva arvamus, kui küsitlusel osales ligikaudu 50 protsenti elanikest ja 95 protsenti nendest ütles “ei”?

Ma arvan, et seaduse mõte on olnud ju ühelt poolt see, et suudaksime tõsta teenuste kvaliteeti. Teisel poolt see, et omavalitsuste piirid peavad olema 5000 elaniku lähedal või üle selle. Kui elanikud koos vallavolikogudega annavad oma seisukoha, siis pärast 15. maid peab vabariigi valitsus otsuse langetama. Kas see on argument? Elanike arvamus on alati argument.

Küsimus on, kas valitsus arvestab seda.

Kui ma ütlesin, et valitsus hakkab seda pärast 15. maid arutama, siis on täna aprillikuu lõpus üsna keeruline öelda, missuguseks arutelu kujuneb. Vabariigi valitsuses on teatavasti 15 liiget.

Sel nädalal kinnitas valitsus Eesti Energia poolt sel aastal riigile makstavate dividendide plaaniks 47 miljonit eurot. Et muu hulgas ka seda kohustust täita, tahab ettevõte kaotada mitmeid varasemates kollektiivlepingutes sätestatud lisahüvesid ning seetõttu on puhkenud suur töötüli, mis tõi sel nädalal Narva energeetikud pealinna rahandusministeeriumi ette pikettima. Kas see on õige lähenemine, et riik peab Eesti Energiast nii palju dividende saama?

Dividendide arvestus ei tule kuskilt laest, seda ei võeta valitsuskabineti nõupidamisel lihtsalt äkki lauale. Seda saab teha ainult selle kaudu, missugune on olnud rahandusministeeriumi, aga ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisend. Samas Eesti Energia üldkoosolek on rahandusminister ja kindlasti on spetsialistid dividendide määra nõnda välja arvutanud, et see ei halvaks Eesti Energia igapäevast toimetamist.

Aga samas tuleb piirata töötajate mõningaid hüvesid?

See on alati tasakaalu küsimus ja riik on läbi aastate võtnud oma osalusega ettevõtetest välja dividende. Kindlasti ei tohi see igapäevase majandamise kõrval halvata jätkusuutlikke investeeringuid.

Miks kuuluvad siiani Keskerakonna liikmete hulka endised Kohtla-Järve linnapead Jevgeni Solovjov ja Jüri Kollo, kes mõisteti juba eelmise aasta augustis süüdi korruptsioonikuritegudes?

Eks seda peab erakonna juhatus arutama.

Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna juhatus pole samuti nende tegusid hukka mõistnud. Kuidas Keskerakonna esimehena hindate sellist suhtumist, kus nii piirkonna esimees Valeri Korb kui ka praegune linnapea Ljudmila Jantšenko on nimetanud aastate jooksul siinsamas linnavalitsuse majas toimunud kohtus tõestatud süsteemset korruptsiooni kõigest tehniliseks apsuks?

Kindlasti ei ole korruptsioonil kohta üheski erakonnas, sealhulgas ka Keskerakonnas. See on Keskerakonna juhatuse tasandi otsus, mille peab piirkonna juhatus Keskerakonna juhatusele esitama.

Poole aasta jooksul pole seda toimunud?

Ju nad esitavad.