Mannima kaalub, kas jätkata tippspordis või mitte

12. aprill 2017 ERIK GAMZEJEV
Eesti meistrivõistlustel võitis Tatjana Mannima lõppenud talvel kaks kulda, rahvusvahelises konkurentsis oli säravaim saavutus 2. koht Tartu maratonil.

Eesti meistrivõistlustel võitis Tatjana Mannima lõppenud talvel kaks kulda, rahvusvahelises konkurentsis oli säravaim saavutus 2. koht Tartu maratonil.

Teise tütre sünni järel tippsuusatamisesse naasnud Tatjana Mannima näitas lõppenud hooajal, et sprindist pikematel distantsidel tal Eestis vastaseid pole, ent rahvusvahelises konkurentsis jäid seatud sihid mitmete tagasilöökide tõttu kättesaamatuks. Mannima loodab aprillis jõuda selgusele, kas jätkata veel tippsuusatamises või mitte. 

 

Jaanuaris 37aastaseks saanud Kiviõli suusaklubi esindav Mannima lõpetas tänavuse hooaja laupäeval Venemaal Uuralite taga Hantõ-Mansiiskis, kus sõideti pikamaasuusatamise sarja FIS Worldloppet Cup viimane etapp Ugra maraton. Kuue eelneva maratoni tulemuste põhjal üldarvestuses neljandal kohal olnud Mannima võinuks superõnnestumise korral veel esikolmikusse tõusta, ent seda ei juhtunud.

Vabastiilis jalad krambis

50 km pikkusel uisustiilis sõidetud rajal sai Mannima 12. koha. Sellest piisas üldarvestuses neljanda koha kindlustamiseks, ent mitte pjedestaalile tõusmiseks.

Mannima sõnul kujunes tal tänavusel hooajal eriliseks katsumuseks enamik uisustiilis sõidetud võistlusi. Selle nahka läksid kaks viimast Worldloppeti etappi Šveitsis ja Venemaal ning ka 30 km sõit suustamise MMil Lahtis. “Stardist minnes on enesetunne hea, suudan liidritega sammu pidada. Aga siis löövad jalgadesse tugevad krambid. Seejärel ei jäägi muud üle kui tempos järele anda,” rääkis ta.

Millest selline valu jalgadesse just uisustiilis sel aastal lööma hakkas, Mannimal täpset vastust polegi. “Võimalik, et see tuleb mingist sõidutehnika veast. Ma harjutan ju suurema osa ajast omaette, ei ole kedagi, kes kõrvalt vaataks ja ütleks, et teen midagi valesti. Aga ilmselt pean midagi tehnikaga ette võtma,” arutles ta, lisades, et süvakevadesse jäänud viimaseks võistluseks vormi hoidmine polnud sugugi lihtne. “Märtsi lõpus käisin veel Soomes lumel suusatamas. Viimasel nädalal Otepääl pidin leppima vaid jooksu ja rattasõiduga.”

Osa väärtuslikke punkte läks Mannimal esimestel maratonidel kaotsi viirushaiguse tõttu. Samas mahtus hooaega ka mitmeid õnnestumisi, nagu näiteks teine koht Tartu maratonil või kolmas koht Saksamaa kõige tuntumal suusamaratonil, Baierimaal sõidetaval König Ludwig Laufil. “Mõned sõidud tulid samas päris hästi välja, need näitavad, et olin hooajaks hästi valmistunud. Kuid eesmärk jõuda üldarvestuses vähemalt kolme hulka jäi täitmata,” sõnas Mannima, kes on FIS Wordloppet Cupi kahekordne üldvõitja, ent iga aastaga on ka selles sarjas konkurents tugevnenud.

Samas Eesti meistrivõistlustel selgus, et sprindist pikematel distantsidel Mannimast paremaid naissuusatajaid Eestis praegu pole. Ta võitis tänavu kindlalt kaks meistrikulda.

Pikk hooaeg kurnab vaimu

Tippspordis jätkamise kohta ei oska Tatjana Mannima isegi veel selget vastust öelda.  “Praegu tahan puhata ja aprilli jooksul selgeks mõelda, kas teha veel üks hooaeg või mitte,” tõdes ta.

Ühelt poolt kallutavad mõtteid jätkamise suunas järgmisel talvel Lõuna-Koreas toimuvad olümpiamängud. “See on suur stiimul igale sportlasele. Füüsiliselt tunnen, et võiksin olümpiale pürgida küll. Samas on tänavusest hooajast päris tugev moraalne väsimus. See tuleb eelkõige pidevast logistiliste probleemide lahendamisest. Kahe lapse kõrvalt on sellises karussellis päris keeruline tegutseda. Kui hooaeg lahti läheb, siis läheme nii mina kui mu mees Are [Are Mets töötas tänavu Soome koondise hooldemeeskonnas] pikaks ajaks kodunt ära. Mu ema on küll pidevalt abiks, aga vanem tütar tahaks ikka, et oma ema ka rohkem temaga koos oleks,” rääkis ta, lisades, et lumevaesel talvel on olukord selle võrra keerukam, et lisaks võistlustele tuleb sagedamini välismaal ka harjutamas käia.

Otsuse, kas jätkata või mitte, teeb Mannima aprilli lõpuks. “Kui tahaksin olümpiale jõuda, siis peaks maikuust tõsiselt harjutama hakkama. Suusaliiduga tuleks ka selleks ajaks tingimused ja võimalused selgeks rääkida,” tõdes ta.