Töökoha loomise toetuse maksmine on pidurdunud

12. aprill 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Esimesena kasutas töökoha loomise toetust MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus, kus praeguseks on puidust mänguasjade valmistamisega ametis ligi 120 inimest.

Esimesena kasutas töökoha loomise toetust MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus, kus praeguseks on puidust mänguasjade valmistamisega ametis ligi 120 inimest.

1. mail saab aasta, kui Ida-Viru ettevõtted on saanud kasutada töökoha loomise toetust. Praeguseks on selle abil palgatud ligi 250 inimest. Huvi riigi toetuse vastu käib lainetena: talvine vaikelu peaks kevadel ja suvel asenduma tempokama lepingute sõlmimisega.

 

Töökoha loomise toetust on kasutanud kuus ettevõtet. Viimase uue tööandjaga sõlmis töötukassa lepingu jaanuaris, mil audiotekstide esitamisega tegelev Jõhvi MTÜ Voice palkas 21 inimest. “Toetus on suureks abiks, sest aitab vähendada riske ja võimaldab palgata ka töövõimekaoga inimesi,” tõdes MTÜ Voice asutaja Sergei Heistonen.

Jäid ootele

Veebruaris kiitis valitsus heaks toetuse pikendamise aasta võrra. See tähendab, et toetust on võimalik taotleda selle aasta lõpuni ning väljamakseid tehtaks järgmise aasta lõpuni. Riik hüvitab ettevõtetele 50 protsenti töötaja brutopalgast. Toetuse taotlemine muudeti ka mõnevõrra lihtsamaks: 20 töötu palkamiseks on nüüd ühe kuu asemel aega kaks järjestikust kuud.

“Kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski külastas jaanuaris meie osakonda ja selle idee välja käis, jäid tööandjad ootele,” selgitas töötukassa Ida-Virumaa osakonna juht Anneki Teelahk vahepealset pausi. “Paljudel on siiski raske leida korraga 20 vajaliku ettevalmistusega inimest ja nüüd seda probleemi leevendati. Osal toetusest huvitatud tööandjatel on veninud ettevalmistused tegevuse laiendamiseks. Nüüd, kui maksmise periood pikenes, saame sellest jälle rääkida.”

Teelahki sõnul on mõned tööandjad hakanud ka kõhklema.

“Sisekaitseakadeemia kolimise üle käinud diskussioonis tekkis foon, et Ida-Virumaal on väga raske tööjõudu leida. Mis seal salata − nii mõnigi tööandja küsis ka minu käest, kas tasub ikka Ida-Virumaale tulla. Pidime jälle selgitama, et tegelikult ei ole Ida-Virumaa hädaorg ja te otsite ju oskustöölisi ning spetsialiste, mitte õppejõude.”

Teelahk usub, et kevadel ja suvel saab toetuse maksmine suurema hoo sisse, sest tööandjatega tegelemiseks on jõudu rohkem: alates aprillist on kahe asemel neli tööandjate konsultanti, neist kaks Narvas ja kaks Jõhvis.

“Me peame tööandjatega hästi palju rätsepatööd tegema, kaardistama, millised on nende probleemid ja millised on meie võimalused neid aidata. Meil on nii palju teenuseid, et tööandjad kõigis ei orienteeru. Mõnel võib olla abi hoopis palgatoetusest, töötajate koolituskulude hüvitamisest või võimalusest inimene töötukassa toetusega praktikale võtta, et tema sobivuses veenduda. Kui aga vähegi tuntakse huvi töökoha loomise toetuse vastu, siis kindlasti haagime sellest kohe kinni,” ütles Teelahk.

Nimekirjas üle kümne

Praeguseks on töökoha loomise toetuse abil tööle saanud 252 inimest. Järgmine leping on plaanis sõlmida mais OÜga S.H.A.R.K. Animationem Studio, kes vajab animaklippide tootmiseks 3D-animaatoreid. “S.H.A.R.Kiga on leping veninud, sest nende tegevusala on Ida-Virumaa jaoks unikaalne ja võtab aega, et inimesi välja õpetada,” selgitas Teelahk.

Ootenimekirjas on üle kümne ettevõtte metalli-, ehitus-, õmblus-, kaubandus-, majutus- ja puiduvaldkonnast.

On ettevõtteid, kes on loonud Ida-Virumaale üle 20 töökoha ilma riigi tuge kasutamata. Näiteks Viljandi luksusvoodite ja magamistoavarustuse tootja OÜ Delux avas mullu augustis Narvas õmblustsehhi, mis annab tööd 35 inimesele.

“Töökoha loomise toetus on riigil hea idee tööandjaid aidata, aga meile polnud tingimused atraktiivsed. Toetusega poleks me saanud selliseid inimesi, nagu meil vaja on,” selgitas Deluxi omanik Göran Sjöholm.

Tema sõnul on peamiseks takistuseks kuus kuud töötuks olemise nõue. “Me tahame kvaliteeti ja efektiivsust nii kiiresti kui võimalik, kuid praegused toetuse tingimused viivad nõrgemale tulemusele, sest töötud pole tavaliselt nii heade oskustega. Meie oleme aga tulemusele orienteeritud.”

Erinevalt Viljandist polnud Narvas probleemi häid õmblejaid leida − narvalannadel on õmblemine veres, rääkis Sjöholm. “Kui müük läheb nagu plaanitud, siis arvan, et teeme Narva tootmisüksuses sügisel kaks vahetust ja kahekordistame töötajate arvu. Võib-olla kaalume uuesti töökoha loomise toetust.”

Esimesena töökoha loomise toetust kasutanud MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus juht Aleksandr Sikut on aga Põhjarannikule kinnitanud, et ilma selleta praegu ettevõttes nii palju töötajaid ei oleks. “Toetus on üks paremaid viise tõsta tööandjate huvi inimeste palkamisel,” arvas ta. Puidust mänguasjade tootmises Jõhvis ja Sillamäel on hõivatud 117 inimest, kellest suur osa on vähenenud töövõimega.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski lootis, et selle aasta lõpuks leiab töökoha loomise toetusega rakenduse 925 töötut.

Teelahk pidas seda realistlikuks juhul, kui kõik osapooled panustavad. “Seda eesmärki pole kindlasti kerge saavutada, aga kui tööandjad on motiveeritud ja meie pingutame omalt poolt, et sobivaid inimesi leida ning neid välja õpetada, on see võimalik.”