Baltimaade keskkonnaministrid tegid tutvust Ida-Virumaaga

7. aprill 2017 KÜLLI KRIIS
Marko Pomerants (vasakult), Kęstutis Navickas ja Kaspars Gerhards veetsid eile kaks tundi Sillamäe suurtööstusega tutvudes.

Marko Pomerants (vasakult), Kęstutis Navickas ja Kaspars Gerhards veetsid eile kaks tundi Sillamäe suurtööstusega tutvudes.

Eesti, Läti ja Leedu keskkonnaministrite iga-aastane kokkusaamine peeti seekord Eestis ning suuremalt jaolt Ida-Virumaal.

 

“On huvitav näha, millised on siin probleemid tööstusjäätmetega ja millised lahendused nendele probleemidele on leitud − meil ju kaevandusi ja nendega seotud jäätmeid ei ole,” ütles Leedu keskkonnaminister Kęstutis Navickas pärast seda, kui Sillamäel oli ministritele antud põhjalik ülevaade nii sealsetest suurettevõtetest kui aastakümneid merd reostanud radioaktiivsete jäätmete hoidla sulgemisest.

“Tööstusega seotud keskkonnaprobleeme on meil muidugi kõigil: kemikaalid ja ravimijäätmed, sadamate reostus, aga ka vanade akude ja vanarehvide käitlemine,” märkis Läti keskkonnaminister Kaspars Gerhards.

Mõlemast riigist saadetakse vanu akusid Sillamäele ASi Ecometal. Paberil olevat asi ilus, märkisid ministrid, aga kui palju neid akusid tegelikult Sillamäele jõuab, pole seni kontrollitud. Eile hommikul Saka mõisas toimunud seminaril leiti, et Ecometaliga andmeid vahetades võiks ja saaks kontrollida küll.

Vanarehvide probleemile otsitakse lahendust eraldi ja üheskoos; hästi toimivat edulugu pole seni ka kusagilt kaugemalt eeskujuks võtta.

Saka − Sillamäe − Ojamaa

“Suhtleme omavahel päris tihedalt, aga sellises formaadis kokkusaamised toimuvad meil kord aastas, riburada ühes, teises ja kolmandas riigis,” rääkis meie keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eestis on Läti ja Leedu ministrid käinud varemgi − muide, omal ajal teenisid nad Nõukogude armees aega just Eestis, üks Tapal, teine Sõmerpalus −, aga Ida-Virumaa oli neile üllatus. Meeldiv üllatus, kui lähtuda Kęstutis Navickase väljaütlemisest, et teed on siin head ja ööbimiskohti nende ääres piisavalt, et võiks jalgratta võtta ning hakata Narva-Jõesuust Tallinna poole sõitma. Igatahes lubas ta siia taas tulla, koos perega.

“Ida-Virumaa valisin kokkusaamise kohaks sellepärast, et avada kolleegidele Eestimaad selles osas, mida nad ei tunne, et näidata põlevkivitööstust ja jäätmetega hakkama saamist ning seda, kuidas tööstus ja loodus siin koos toimivad,” polnud Pomerantsi sõnul eesmärk siinseid keskkonnaprobleeme kuidagi eriliselt esile tuua. “Need on Eesti probleemid; ühiselt arutasime ikka seda, mis meil ühist on.”

Ministrid jõudsid Ida-Virumaale üleeile õhtul, põigates enne ööbimiskohta jõudmist läbi Kiviõli seikluskeskusest ja peatudes Sillaoru kalapääsu juures.

Eilehommikusel seminaril Saka mõisas käsitleti näiteks veekogumite majandamist ja jäätmemajandust, aga ka leedulaste suurt muret Valgevenesse rajatava tuumaelektrijaama pärast.

Ministrid leidsid, et veekaitse valdkonnas tuleks rohkem kasutada infotehnoloogia võimalusi, et modelleerida ja prognoosida, kuidas üks või teine muutus veekogumeid mõjutab. Kolme riigi ühisprojektidega võiks hea tulemuseni jõuda.

Pärast põgusat ringsõitu Sillamäe sadama uttu mattunud territooriumil suundusid ministrid külaskäigu lõpetuseks Ojamaa kaevandusse.

Pandipakendiga Eesti eeskujuks 

Balti ministrite nõukogu keskkonnakomitee raames toimunud kokkusaamise üks põhiteema oli pandipakend. Eestis sai toimiv pandipakendisüsteem alguse juba 2005. aastal, Leedus võeti see kasutusele eelmisel aastal. Lätis pandipakendisüsteemi veel pole, kuid hiljuti jõudis seal parlamenti dokument, millega veidi rohkem kui 10 000 lätlast soovivad rahvaalgatuse korras selle kasutuselevõttu.

“Parlamendis on see jutuks olnud varemgi, aga nüüd hakatakse asja lähiajal tõsiselt arutama,” ütles Kaspars Gerhards.

Marko Pomerantsi sõnul tulevad 13.-14. juulil Eestisse kõik Euroopa Liidu keskkonnaministrid: “On tavaks, et Euroopa Liidu eesistujamaa korraldab alati sellise kokkusaamise. Arutusele tulevad seekord kaks teemat: ökoinnovatsioon ja kliimapoliitika.”