Riigi kohaloleku tuiksoon

6. aprill 2017 

Jõhvi ja Narva vahelise maanteelõigu  ammuplaneeritud neljast sõidureast ühe amputeerimine ei lähe eriti hästi kokku maakonna arengukavas kirjapanduga, et tulevikus kasvab üha rohkem nii logistika kui turismi osakaal piirkonna majanduses. See ei haaku kuidagi ka plaanidega suurendada riigi kohalolekut Narvas ja lõimida piirilinna tugevamini ülejäänud Eestiga.

Jah, 2+1 maantee on parem kui praegune kaherealine. Tõsi on seegi, et viimastel aastatel mõõdetud  liikussagedus  pole olnud nii tihe, kui varem prognoositi. Kuid seda voogu on olulise tegurina vähendanud eelkõige asjaolu, et Venemaa ja Lääne suhete jahenemine on tuntavalt mõjutanud ka omavahelist kaubavahetust.

Küsimus on, kas praegu otsuseid tehes lähtutakse eeldusest, et samasugune seis on ka kümne aasta pärast, mil optimistlike prognooside järgi peaks laiendatud maantee Jõhvi ja Narva vahel valmis peaks saama. Kas Ida-Virumaa on selleks ajaks üks Euroopa Liidu tupikjaamadest või hoopis sild majandussuhetes Venemaa ja eelkõige meie läheduses asuva metropoli Peterburiga?

Täpset vastust, millised on poliitilised suhted kümne aasta pärast, ei oska praegu anda loomulikult keegi.  Arvestades lähiajalugu, on küllaltki tõenäoline, et isegi selle aja jooksul jõuavad need suhted üle elada mitu soojenemise ja jahenemise perioodi. Seepärast kulub neljarealise maantee olemasolu ilmselt ära, sest seda ei ehitada kolmeks-neljaks aastaks.

Sama oluline on aga ka maantee riigisisene tähtsus. Eesti suuremad linnad ja piirkonnad peaksid olema ühendatud neljarealiste maanteedega. Narva puhul on tegu ka riigi kohaloleku tuiksoonega.