Keda uskuda?

26. märts 2017 TIIA LINNARD
Leidke pildilt midagigi, mis viitaks sellele, et tegemist on eramaaga, kuhu võõra jalg ei tohi astuda. See on sündmuspaik, kus mullu suvel tekkis konflikt Tartu muusikakooli õpetaja Kersti Koorti ja Kohtla-Nõmme volikogu liikme Roland Tarumi vahel.

Leidke pildilt midagigi, mis viitaks sellele, et tegemist on eramaaga, kuhu võõra jalg ei tohi astuda. See on sündmuspaik, kus mullu suvel tekkis konflikt Tartu muusikakooli õpetaja Kersti Koorti ja Kohtla-Nõmme volikogu liikme Roland Tarumi vahel.

Mullu suvel 1. juulil kirjutas Tartu muusikakooli õpetaja Kersti Koort Ida prefektuuris avalduse, kus väidab, et Kohtla-Nõmme volikogu liige Roland Tarum lõi teda rusikaga näkku. Mis sellest loost edasi sai?

Uurimine kestis tänavu märtsini, mil see prokuratuuri loal lõpetati. Tarumile süüdistust ei esitatud ning juhtum kohtu ette ei jõudnud.

Miks nii?

Kaks versiooni

Kersti Koort oli tulnud Tartust Kohtla-Nõmmele, et teha ettevalmistusi järgmisel päeval toimuvaks ema 90 aasta juubelipeoks, kus taheti memme rõõmustada viiuli- ja klaverimänguga.

Seda tol õhtul Kersti täditütre Erika Kõllo juures harjutatigi.

Tagasiteel ema juurde tegi Kersti ilusa õhtu nautimiseks puhkepausi tänavaäärsel tühermaal, istudes seal oleva suure kivi otsa ning jäädes kuulatama taamal häälitsevat rukkirääku.

Kersti juures peatus auto, sealt astus välja talle tundmatu meesterahvas ning hakkas naist pildistama, ise kurjustades, miks naine tema krundi peal luurab. Kersti selgitusi ta kuulda ei võtnud.

Krunt oli hooldamata, rohi kasvas seal põlvini.

Puhkes sõnavahetus ning mees lõi naisele rusikaga näkku, tabades suud. Hoop paiskas naise pikali.

See on Kersti versioon juhtunust.

Roland Tarum ei eita, et ta tol õhtul Kerstiga seal sõneles. Ütleb ülekuulamisel sedagi, et see käis kõrgendatud toonidel, sest nad mõlemad olid ärritunud.

Kuid mitte tema ei löönud naist, vaid naine lõi teda, kaks korda lahtise käega vastu nägu, ning tahtis rünnakut jätkata, kuid Tarum hüppas kõrvale, naine kaotas tasakaalu ja kukkus maas olevate ehitusmaterjalide jääkide otsa.

“Mina seda naisterahvast ei löönud mingil moel, isegi ei puutunud teda kordagi,” ütleb Tarum ülekuulamisel.

Sõna sõna vastu

Kersti väljakutse peale sõitis kohale politseipatrull ning ta sõidutati Jõhvi jaoskonda ütlusi andma.

Sel juhtumil on ka tunnistajad, kes elades tühermaa läheduses, kuulsid tol õhtul meest ja naist riidlemas, kuid ei näinud juhtunut pealt.

Küll aga nägid nad hiljem Kerstit, kellel oli suu verine, ja nägid ka Roland Tarumit, kellel nähtavaid vigastusi polnud.

Sel juhtumil on veel tunnistajaid, kes nägid täpselt, kuidas kõik toimus.

Tarum elab sündmuspaiga vahetus läheduses. Tol õhtul juhtusid tema juures olema kaks tuttavat, kes nägid täpselt, kuidas kõik oli.

Et naine lõi Roland Tarumit ja pärast kaotas teda rünnates tasakaalu ning kukkus.

Politsei alustas lisaks kriminaalasja uurimisele, kus kuriteos kahtlustatav oli Roland Tarum ning kannatanu Kersti Koort, paralleelselt teist menetlust, kus Kersti Koort oli kuriteos kahtlustatav ning Roland Tarum kannatanu.

Märtsi alguseks lõpetati prokuratuuri loal mõlemad kohtueelsed uurimised, sest tõendeid kellelegi süüdistuse esitamiseks polnud piisavalt.

“Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, kus me ei saa eelistada ühe inimese ütlusi teisele,” ütleb Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte.

Prokuratuur ei saa väita, et Roland Tarum ei löönud Kersti Koorti.

“Me saame ainult väita seda, et meil ei ole piisavalt tõendeid, et löömist kinnitada,” ütleb Erte.

Tapmisähvardused

Tarum väitis ülekuulamisel, et pärast seda juhtumit Kersti Koortiga helistas talle tundmatu meesterahvas ning ähvardas ta tappa.

Tapmisähvardused pole Kohtla-Nõmmel midagi uut. Meenutame siinkohal 2013. aasta sündmusi Kohtla-Nõmmel, kus valimiseelne võimuvõitlus algas varakult ning ennekuulmatul viisil: vallavanema umbusaldamise algatanud volikogu liikmed said tapmisähvardusi.

“Meesterahva hääl ütles, et kui ma hääletan umbusaldamise poolt, lastakse mulle kuul pähe ja et selle eest on makstud head raha,” rääkis toona Põhjarannikule volikogu liige Olesja Ojamäe, kes sai sellise kõne kolmel päeval jutti.

Politseile tehakse avaldus ning 21. märtsil turvab volikogu istungi paika kaks patrullautot.

Vallavanemaks oli tollal Illart Jool, parema meelega ta neid aegu ei meenutaks. “Keegi tahtis jätta mulje, et mina olin nende tapmisähvarduste taga, et mina korraldasin selle. Mulle taheti halba valgust heita,” nendib ta.

Politsei alustab helistaja väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust, kus kannatanuteks on tapmisähvardusi saanud saadikud, kuid selgust majja ei saada.

Sügisel toimunud valimistel osaleb ka Roland Tarum, kes pole varem volikogusse kuulunud.

Ta kandideerib koos kannatanutega − kevadel tapmisähvardusi saanud saadikutega − valimisliidus Kohtla-Nõmme Areng.

Kohtla-Nõmme Areng võtab üheksast mandaadist viis ning tuleb võimule.

Tarum saab selles nimekirjas kõige rohkem hääli − 49. Temast saab sotsiaalkomisjoni esimees ning revisjonikomisjoni ja haridus- ja kultuurikomisjoni liige.

Valimisliidu edu Põhjarannikule kommenteerides ütleb ta, et see ei ole valimisliidu, vaid Kohtla-Nõmme elanike võit. “Meie oleme vaid rahva orjad,” sõnab ta.

Detsembris käib Tarum jõuluvana kostüümis Kohtla-Nõmmel majast majja ning jagab kommi.

Kaks aastat hiljem leitakse Kohtla-Nõmmel asuva kaevandusmuuseumi territooriumilt varastatud vanaraua lasu Tarumi firma õuelt.

Vanaraua vargus

Kaevandusmuuseum on saanud just uue direktori. Esimest korda juhib muuseumi tööd inimene väljastpoolt Virumaad, Tallinnast tulnud Andres Kraas.

Kraas helistab Tarumile ning annab mõista, et temaga nalja ei ole: kui Tarum vanarauda tagasi ei too, annab ta asja politseisse.

Tarumi firma tegutseb kaevandusmuuseumi vahetus naabruses, endises Kohtla saeveskis. Pärast telefonikõnet pannakse seal kopale hääled sisse ning vanaraud lükatakse lihtsalt üle krundi piiri.

Tarumi jalgealune ähvardab minna tuliseks, sest muuseumi direktor on volikogu juhtumist teavitanud ning Põhjarannik küsib volikogu esimehelt Tarmo Kütilt kommentaari.

“Vargus on alati ebaeetiline, olenemata sellest, kes on selle toime pannud. Ainult enne kui varga silt avalikult külge kleepida, peame olema selles 100 protsenti kindlad,” ütleb Kütt ning nimetab meediaga suhtlemist ebameeldivaks.

Kütt ja Tarum tegutsevad üheskoos Kohtla-Nõmme suusamajas, kuuludes vallavalitsuselt selle nullrendiga majandada saanud MTÜ Kohtla & Nõmme Areng juhatusse.

Kuna muuseum kahju ei kannatanud − vanaraud toodi tagasi, seda oli 2000 euro väärtuses −, politseile avaldust ei esitata ning Tarum jätkab volikogus rahva orjamist.

Tarumi jalgealune on selsamal platsil, kust varastatud vanaraud üles leiti, aga reaalselt põlenud, mitte ainult piltlikult öeldes.

Avalik saladus

2011. aasta jaanuaris hakkas seal põlevkivisegune maapind tossama. Kohtla-Nõmme vallavanem Illart Jool võttis Tarumiga ühendust ja too lubas põlengu likvideerida, kuid mõned nädalad hiljem oli korralik tossupilv üleval ning Jool kutsus päästeameti kohale.

Päästjate sündmuspaigale jõudes põles maapind kahe meetri sügavuselt ligi 0,2 hektari ulatuses.

Kustutamistööd kestsid päeval ja öösel, üle nädala.

Tarum põlengust kirjutanud Põhjarannikule juhtumit kommenteerida ei soovinud, öeldes, et ta on haige.

Keskkonnainspektsioon alustas seoses võimaliku jäätmete põletamisega sündmuspaigal väärteoasja ning andis menetluse üle päästeametile tuleohutusnõuete võimaliku rikkumise asjus seisukoha võtmiseks.

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori Urmas Grüningi sõnul lõkke tegemise tuleohutuse nõuete rikkumist ei tuvastatud.

Mida seal lõkkes põletati?

Küsige Kohtla-Nõmme elanike käest.

Nad ütlevad teile, et see on avalik saladus.

Rusikaga näkku

Roland Tarumi nimi on riigivõimu esindajatele tuttav: ta on olnud kihutamiste, juhiloata sõidu ja kakluste tõttu politsei ja kohtute sagedane klient.

2008. aasta märtsis tunnistas Viru maakohus Tarumi süüdi kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi ning mõistis talle rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses − 13 280 krooni − ning sundraha 6525 krooni riigituludesse.

Tarum oli aasta varem juulis löönud ühte inimest rusikaga näkku, sama aasta novembris lõi ühele teisele inimesele telefoniga vastu pead ning peksis teda kätega.

Süüdimõistetult aga raha ei laeku ning kohtutäitur esitab 2010. aasta novembris maakohtule avalduse Tarumile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks.

Asendada on seda võimalik vangistuse või siis süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga.

20. jaanuarile määratud istungile Tarum ei ilmu.

Ei ilmu ka 15. veebruaril. Maakohus lükkab asja arutamise edasi ning kohaldab süüdimõistetu suhtes sundtoomist, kuid sellest pole kasu: politsei ei tea, kus süüdimõistetu asub. Ametlikes dokumentides märgitud aadressilt vastab naisterahvas, et tema süüdimõistetut ei tunne ja tema asukohta ei tea.

Maakohus kuulutab süüdimõistetu tagaotsitavaks ja valib tõkendiks vahistamise.

Samal päeval peetakse Tarum kinni ning kolm päeva hiljem toimunud istungi ajaks on tal võlg tasutud.

Taas kohtupingis

2008. aasta novembris tunnistab Viru maakohus Tarumi taas kord süüdi ühe inimese löömise eest ning mõistab talle rahalise karistuse 40 päevamäära ulatuses − 10 080 krooni − ja sundraha 6525 krooni.

Juhtum oli aset leidnud sama aasta suvel bussipeatuses, kus Tarum läks ühe inimesega tülli ning lõi teda lahtise käega näkku. Haiglas tuvastati kannatanul pea pindmised hulgivigastused.

Kaks aastat hiljem kevadel esitab kohtutäitur maakohtule avalduse, kus palub Tarumile mõistetud rahalise karistuse asendada vangistusega, sest Tarum pole rahalise karistuse summast mitte pennigi tasunud.

Võlgnikul pole ei sissetulekut, vara ega raha kontol.

Paljas nagu püksinööp.

Kohtutäiturile teadaolevalt on Tarumil lisaks sellele summale veel võlgnevus ühes teises täiteasjas − 9411 krooni.

6. aprillil, maakohtu istungi päeval, tasub Tarum rahalise karistuse summa ära ning teda pokri ei pisteta.

Juba aasta pärast tunnistab kohus Tarumi taas kord süüdi − ikka sellesama kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi, aga ka omavolilise sissetungi eest − ning kurjategija saab karistuseks neli kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.

Selleks ajaks on Tarumit kriminaalkorras karistatud juba viiel korral.

2011. aastal satub Tarum lõpuks ka arestimajja, seitsmeks päevaks.

Vendade pettus

29. novembril 2010 peab politseipatrull Tarumi Kohtla-Nõmmel ta kodu lähedal kinni, sest ta autol ei põle üks tagumine ääretuli.

Tarum palub loa laps tuppa viia ning lubab, et tuleb seejärel kohe tagasi.

Mõne aja pärast astubki uksest välja sama värvi jopet kandev meesterahvas ning esineb politseitöötajate ees autot juhtinud isikuna.

Paraku tunneb üks politseinikest temas ära Tarumi venna.

Tarum ise poleks tohtinud autot juhtida, sest see õigus oli talt kolmeks kuuks ära võetud.

Viru maakohus mõistab talle karistuseks seitse päeva aresti, sest varasemad rahalised karistused pole talle mõjunud, ta ei tasunud neid. Alates 2002. aastast kuni selle juhtumini oli teda liiklusseaduse rikkumise eest karistatud 21 korda.

Tarum kaebas otsuse edasi, kuid Tartu ringkonnakohus seda ei rahuldanud.

Valimised tulekul

Millised on Kersti Koorti varasemad kuriteod?

Neid ei ole, valge leht.

Käesolev aasta on jälle valimiste aasta − kohalike omavalitsuste valimiste aasta.

Süüdimõistmine naise peksmise eest on viimane asi, mida Roland Tarum oleks oma kontol tänavu näha tahtnud.

Kahtlustatuna Kersti Koorti löömises palkas ta endale kaitsja.

Koortil selleks rahalist võimalust polnud.

Kas Kersti Koort lõi tol suveõhtul Roland Tarumit?

Või lõi Roland Tarum teda?

Keda uskuda?