Quo vadis, Jõhvi?

24. märts 2017 RIHO SILLAR, Jõhvi elanik

Riho Sillar.

13. märts 2017. Riigikogus on arupärimistele vastamise päev. Kell on lähenemas üheksale õhtul, suur saal on peaaegu tühi, istuvad vaid arupärijad ja paar keskerakondlast. Kõnepuldis on riigihalduse minister Mihhail Korb, vastamaks Vabaerakonna saadikute arupärimisele Alutaguse valla moodustamise kohta. Ilma Jõhvita. Minister on erutatud, puterdab ja otsib õigeid sõnu, aga räägib. Räägib ajaloolisest eripärast, tuhandest aastast ja maavarade paiknemisest Ida-Virumaal, mängib numbritega ning tõdeb: “Kui me paneks Jõhvi ja kõik need vallad [Mäetaguse, Iisaku, Illuka, Alajõe, Tudulinna, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme] omavahel üheskoos kokku, siis selge, et suurem osa ressursist või rahast saabki olla suunatud Jõhvi arenguks ning keskus tõmbab paratamatult ressursid kokku. Selleks, et toetada just nende seitsme väikse hajaasustusega valla toetamist ja mõelda sellele, kuidas arendada rannaterritooriume, kuidas arendada infrastruktuure, kuidas lahendada suuremaid probleeme, siis mina ütlen, et uus vald saab oma võimekuselt olema vähemalt poolteist korda võimekam kui tänane Jõhvi vald. Ma arvan, et tulenevalt sellest sai see otsus langetatud.”

Miks selline otsus langetati, tema nagu ei teakski. Tema vaid arvab, millest tulenevalt. Aga suur tänu ministrile. Väikevallad on Jõhvi käest päästetud (no on ikka vereimeja!) ja rannad saavad ka korda. Loodetavasti ka Tudulinnas ja Kohtla-Nõmmel. Lubamata jäi vaid hea rannailm, aga see on pisiasi, sest õnn saab väikevaldade õuele toodud. Tõeliselt argumenteeritud vastused ja põhjendused jäidki paraku kuulmata.

Puänt saabus läbirääkimiste lõpus, kui kõnepuldis seadis end sisse tema ise, Valeri Korb, kes võttis poja ebalevad vastused rõõmsa näoga kokku ja kuulutas lõpliku tõe: “[…] Vaatame, kuidas kohalikud omavalitsusjuhid ja volikogu esimehed ning valdade juhid vaatavad selle peale, mis saab sellest suurest [Alutagusest]. Aga ma olen sellega päri, selle pärast et selles uues vallas on üks piir, kus on keskmes Jõhvi vald ja Kohtla-Järve. Ja ma usun, et see on esimene etapp. Sellepärast, et elu ikka näitab, et see peaks minema kokku, ja siis tuleb üks suur vald Jõhvi keskusega, kus elab 55 000-60 000 elanikku. Aitäh!”

Idareformi tõeline “arhitekt” on rääkinud? Tema on asjaga päri. Poeg on rünnakute alt päästetud. Esimene etapp lõppemas. Nüüd räägivad volikogu esimehed ja valdade juhid. Volikogudele ja rahvale “arhitekt” sõna ei anna. Ju ei usalda. Kas nii käibki asjade otsustamine? Ka vabariigi valitsuse tasemel, süvenemata toimuva sisusse ja tagajärgedesse (halloo, SDE ja IRLi ministrid, äratus!)? Ministrist poja suu räägib “arhitektist” isa soovunelmatest ja valitsus kiidab takka?

Fakt on see, et praeguse Jõhvi vallavolikogu koalitsioon on ise seadnud end väljapoole haldusreformi. Volikogu esimees Teet Enok on pärast viimase ämbri kolisemist (rahandusministeerium tegi puust ja punaseks, et haldusreform on Jõhvi jaoks lõppenud) teatanud, et Jõhvi jääb vaatleja rolli. Vaatleme ja ootame, ehk jookseb mõni vald magava Jõhvi suhu? Mõttetu ootus. Rong on läinud ja “arhitekt” rääkinud. Ma ei tea, kas Enoki ja tema mõttekaaslasteni on lõpuks jõudnud teadmine, et ainuõige samm lasti käest 20. oktoobril 2016, kui nende häältega loobuti ühinemiskõnelustest Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga?Moodustunud oleks ligemale 16 670 elanikuga uus Jõhvi vald. Selle peale ei oleks hakanud ei “arhitekti” ega valitsuse ramm. Poleks olnud võimalust isegi millegi üle kaalutleda (diskretsioon), vaid tulnuks lihtsalt reformiõiguslikult sündinud fakti tunnistada.

Ühinemislepingud sõlminud Alutagusega toimuv on samas täiesti arusaamatu. Valitsus näitas hambaid, kuigi ühinenud Alajõe, Iisaku, Tudulinna ja Mäetaguse vastavad täielikult haldusreformi seaduses sätestatud erandile: pindala kokku 921 km2 (nõutud 900) ja elanikke 3968 (nõutud 3500). Kas diskretsiooni teostati? Ilmselt ei. Vastasel juhul ei oleks kuidagi jõutud tulemuseni, et ei kõlba, vaja kaasata Illuka ja isegi nn Suur-Toila. Seadusega erandi lubamine loob selle järgijatele õiguspärase ootuse ka erandi rakendamiseks. Jääb vaid loota, et vaidlused seisavad ees (õiguskantsler ja riigikohus sel suvel vist ei puhkagi) ning et volikogudel ja rahval lubatakse ka rääkida.

Lõpetuseks “arhitekt” Korbi suurplaani tagamaadest, 55 000-60 000 elanikuga vallast, keskusega Jõhvis. Olete märganud, et Jõhvi suur naaber muudkui laenab ja laenab? Milleks? Ehitab ja parandab kiiruga, nagu viimne päev läheneks? 2017. aasta lõpuks on Kohtla-Järve netovõlakoormus 21 105 000 eurot, s.o 59,68% põhitegevuse tuludest (lubatud kuni 60%, seega JOKKi piiril). Lagi on vastas − kuhu edasi? Laen on aga võõra oma. Kes selle tasub, kui elanike arv (sellega ka tulubaas) pidevalt ja katastroofiliselt väheneb ning uusi töökohti ei teki? Tubli “arhitekt” on aga sellegi mure lahendanud: paneme Alutaguse, Jõhvi ja Kohtla-Järve kokku ning võlg lahustub kui nõiaväel suures katlas ära. Võlad (patud) nuheldakse Jõhvi ja Alutaguse kaela. Ehk siis seni konservatiivset ja mõistlikku laenupoliitikat ajanud vallad leiavad end osavalt ettevalmistatud laenulõksust.

Kuhu lähed, Jõhvi? Mida mõtlevad volikogu koalitsioon ja Teet Enok? Ikka vaatlevad ja kirjutavad palvekirju, et juba lahkunud rongile pileteid saada? Ükskõik millisele, peaasi et peale saaks. Kuhu? Perroon on aga tühi ja taamal vana jaam, millest kord…