Ühistud on hädas välismaalastelt võlgade väljanõudmisega

23. märts 2017 NIINA VOROPAJEVA
Kiviõlis nagu ka Kohtla-Järvel lasuvad mitmetel majadel välismaalastest korteriomanike võlad, mida ühistud kuidagi välja nõuda ei suuda.

Kiviõlis nagu ka Kohtla-Järvel lasuvad mitmetel majadel välismaalastest korteriomanike võlad, mida ühistud kuidagi välja nõuda ei suuda.

Ida-Virumaa korteriühistud pöördusid juba aasta aega tagasi õiguskantsleri ja riigikogu liikmete poole palvega seadusi muuta ning lihtsustada välismaalastest võlgnike korterite võõrandamise korda. Ent mitme Kiviõli korteriühistu näitel võib öelda, et praeguseks on omaniketa ja võlgades korterite probleem vaid süvenenud.

Mitme Kiviõli korteriühistu juhataja Sarkis Tatevosjan rääkis Põhjarannikule, kuidas ta on püüdnud saavutada võlgade väljanõudmist Venemaa kodanikest korteriomanikelt. Selliseid omanikke on nende ühistutes üheksa ning nende võlad ületavad juba ammu korterite maksumuse. Kogu seda võlakoormat on aga sunnitud kandma korteriühistud, st teised majaelanikud.

“Mõningate venemaalastega pean kirjavahetust e-posti teel. Mõistan, et neil pole seda kinnisvara vaja, kuid esialgu ei taha nad seda riigile ära anda, kuna loodavad tehtud investeeringute eest mingitki hüvitist saada. Samas ei taha nad ka oma võlgu likvideerida,” rääkis Tatevosjan. “Aeg-ajalt võtab minuga ühendust vaid kaks-kolm korteriomanikku, ülejäänutega aga on mõttetu üritada ühendust saada.”

Venemaale kohtu otsuse järele

Katsed võlgu kohtu kaudu välja nõuda ei ole tulemusi andnud. “Mul on olemas kolm Eesti kohtu otsust selle kohta, et kuna korteriomanik ei ela Eestis, vaid Venemaal, siis tulebki Venemaale pöörduda.”

“Ühe korteri omanik oli alguses eraisik, hiljem aga müüdi see Peterburis registreeritud firmale ning asi jõudis niikaugele, et me saime Venemaa vahekohtu määruse. Sinna pöördus Tartu ringkonnakohus seoses dokumentide üleandmisega firma omanikule. Venemaal püüti teda üles leida, kuid ei leitud, ning langetati otsus, et dokumente talle üle anda ei ole võimalik,” rääkis Tatevosjan. “Ja ongi kõik, väljapääsmatu olukord…”

Nii Tatevosjan kui ka teised Ida-Virumaa korteriühistute juhid on veendunud, et tarvis on muuta seadusi, mis sunnivad praegu ühistuid Venemaal kohtus käima.

“Parimal juhul tuleb käia Peterburis, kuid meil on üks korteriomanik, kes elab Tšeboksarõs − sinna me peamegi pöörduma. Kui aga asi jõuab istungini, siis tuleb meil sinna ka kohale sõita,” märkis Sarkis Tatevosjan. Tšeboksarõ on Tšuvaššia pealinn, mis asub Kesk-Venemaal.

Pöörduvad taas riigikogu poole

Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen ütles, et pöördus taas Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikmete poole palvega aidata neid selle probleemi lahendamisel.

Korteriühistud näevad probleemi lahendust selles, et kui välismaalastest korteriomanikud endast ise kuidagi märku ei anna, siis tuleb nendelt võlgade väljanõudmisel langetada kohtuotsused Eestis. Nõnda tekib korteriühistutel võimalus edasiseks tegutsemiseks: nad võivad korteri välja osta, maha müüa või riigile üle anda, nagu paljud seda praegu teevad.

Vastasel korral võivad paljud majad vastutustundetute korteriomanike võlgade tõttu kütteta või teiste kommunaalteenusteta jääda ning lõpuks tondilossiks muutuda.