Palo rahastaks Ida-Viru programmi saastetasudest

23. märts 2017 ERIK GAMZEJEV
Ettevõtlusminister Urve Palo on pakkunud välja, et Ida-Virus tegutsevate põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest võiks 8-9 miljonit eurot aastas minna koostatava riikliku Ida-Viru programmi rahastamiseks.

Ettevõtlusminister Urve Palo on pakkunud välja, et Ida-Virus tegutsevate põlevkiviettevõtete makstavatest saastetasudest võiks 8-9 miljonit eurot aastas minna koostatava riikliku Ida-Viru programmi rahastamiseks.

Võimuliidu kavandatava Ida-Virumaa programmi  plaanide elluviimiseks vajalik raha peaks tulema põlevkiviettevõtete poolt riigile makstud saastetasudest, leiab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve  Palo, ent keskkonnaministeerium tema ideed ei toeta. 

 

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja IRLi võimuliit on lubanud koostada riikliku Ida-Virumaa programmi. Sellesse on kavas koondada tegevusi, mis muudaksid maakonna nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt hästi arenenuks ja  siinse elukeskkonna paremaks. Programmi koostamise ülesande on saanud riigihalduse minister Mihhail Korb, kes küsis veebruari alguses kõigilt ministeeriumidelt, milliseid investeeringuid ja erimeetmeid  nad lähema viie aasta jooksul Ida-Virumaale planeerivad.

Rahatul tegevuskaval puudub mõte

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo leidis, et praegu kehtiv Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2015-2020 ei anna maakonnale piisavat arengutõuget, kuna valitsusasutuste tegevuste loend ei ole arengueesmärkidega tugevalt seotud ning tema oodatav mõju on küsitav.

Palo teeb ettepaneku koostada selline Ida-Viru programm, mis sisaldaks selgeid eesmärke ning nende saavutamiseks suunatud meetmeid, mõõdikuid, tegevusi ja rahastamiskava. Praegu kehtiva ja ka eelneva Ida-Viru tegevuskava põhiline vajakajääk on olnud rahastamisallikate puudumine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on oluline tagada jätkusuutlik Ida-Virumaa programmi rahastus ning selle riiklik juhtimine. Selle tagamiseks tegigi Palo ettepaneku muuta keskkonnatasude seadust nõnda, et põlevkiviettevõtete saastetasudest riigieelarvesse laekunud rahast 25 protsenti kasutataks Ida-Viru programmi elluviimiseks. Praeguste kaevandamismahtude ja tasumäärade juures oleks tegu ligikaudu 8-9 miljoni euroga aastas. Selle raha kasutamine toimuks ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu.

Keskkonnaministeerium ei toeta

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete juht Berit-Helena Lamp teatas eile Põhjarannikule, et  ministeerium ei toeta ettepanekut suunata osa saatetasusid EASi, kuna seaduse järgi tuleb laekuvat raha kasutada keskkonna eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei pea ministeerium tema kinnitusel põhjendatuks keskkonnatasude seaduse muutmist, lisades, et selline ettepanek oli keskkonnaministeeriumi jaoks üllatav.

Samas nõustus ta sellega, et Ida-Virumaa arengut tuleb juhtida selgete eesmärkide, mõõdikute ja meetmete kaudu. “Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustab selle programmi koostamist, siis keskkonnaministeerium panustab sellesse, et selles kajastuksid selgelt ka Ida-Virumaa keskkonda mõjutavad trendid ja negatiivse keskkonnamõju piiramise ja leevendamise meetmed,” märkis Lamp.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et Palo ettepanek väärib kindlasti arutamist, sest juba praegu tuleb Ida-Virumaal valmistuda  ajaks, mil põlevkivist elektri tootmine saab läbi. “Kas see toimub aastal 2030 või 2035, ei ole suurt vahet, igal juhul jõuab see aeg õige varsti kätte,” oli ta kindel.

Vakra sõnul tuleb riiklikule tegevuskavale tagada stabiilne rahastus. “Me võime ridu liigutada nii või naa, aga lõppkokkuvõttes on riigi rahakott üks. Minu silmis on oluline, et selle ettepaneku tulemusel ei jääks väiksemaks see osa, mis läheb praegu keskkonnatasudest keskkonnainvesteeringute keskusele loodushoiuprojektide elluviimiseks,” ütles ta.

Riik loodab sel aastal koguda keskkonnatasusid 86 miljonit eurot, millest 35 protsenti suunatakse keskkonnainvesteeringute keskusele ja ülejäänu läheb riigieelarvesse, millest oma osa ehk ligikaudu 14 miljonit saavad vallad, kus põlevkivi parajasti kaevandatakse. Ida-Virumaa programmi jaoks mõeldud raha peaks tulema selle 42 miljoni euro seast, mis läheb riigieelarvesse mitmesuguste kulude katteks.