Sillamäel võeti maha mereäärne puude allee

17. märts 2017 ILJA SMIRNOV
Nõnda nägi veel eile välja nüüdseks muutunud Sillamäe Mere puiestee linnatrepilt vaadates. Kohalikud elanikud arutavad elavalt puiestee uut ilmet.

Nõnda nägi veel eile välja nüüdseks muutunud Sillamäe Mere puiestee linnatrepilt vaadates. Kohalikud elanikud arutavad elavalt puiestee uut ilmet.

Sillamäel Mere puiesteel toimus mastaapne puudelangetus ning selle tulemusel muutus värskete meretuulte linna kõige äratuntavama paiga ilme kardinaalselt. Sillamäelaste arvamused säärase tegutsemise kohta ulatuvad seinast seina.

 

Puude mahavõtmine Mere puiesteel kestis mõne päeva ning mälestuseks kunagisest rohelisest alleest on praeguseks alles jäänud vaid kännujuurikad. Lõpuks juuritakse needki välja.

Maa all vahetatakse välja või remonditakse ära kõik kommunikatsioonid, maa peal paigaldatakse uus teekate, rajatakse lillepeenrad ning muidugi istutatakse uued puud. Mere puiestee rekonstrueerimise projekti maksumus on ligikaudu 1,4 miljonit eurot, sellest 1,1 miljonit saab Sillamäe Euroopa Liidult.

Eelneva dendroloogilise uuringu kohaselt oli tööde alal 161 puud: 84 pärna, 68 vahtrat, paar haaba jne. Väheväärtuslikeks või haigeteks ning seega likvideerimisele kuuluvateks tunnistati 116 puud.

Mitte mida, vaid kuidas

Puude mahavõtmine põhjustas sotsiaalvõrgustikes aktiivse arutelu selle üle, kuivõrd sünnis niivõrd ulatuslik raie puiesteel üldse on.

“Nagu ikka, pole põhiprobleem mitte niivõrd selles, mida tehakse, kuivõrd selles, kuidas tehakse,” arutleb kohalik elanik Anastassia. “Detailides ei tea ju tavaline linnaelanik õieti midagi, projekt aga − nagu vene linnas kombeks − pandi linna kodulehele välja eesti keeles − sellest lausa õhkub tohutut austust linnaelanike vastu… Ja küsimus pole ju selles, kas nii on parem või halvem. Küsimus on selles, kui moraalne üldse on kõigepealt puid sandistada, seejärel aga neid laste ja teiste linnaelanike silme all sadade kaupa maha võtta, arutamata seda inimestega, kuulamata ära teiste arvamusi, otsimata alternatiivseid lahendusi ja kompromisse (näiteks puude järgjärguline asendamine), kuulutades samas kõikjal, kuidas me loodust armastame ja hindame… Nii ei tohi tänapäeval inimestega käituda,” kirjutab Anastassia, märkides, et tegelikult ei olnudki mitte keegi puiestee rekonstrueerimise vastu, kuid vaevalt oskas keegi arvata, et puid niimoodi maha võtma hakatakse.

“Linn muutus 20 aastat nooremaks,” märgib Juri.

“Nüüd on selgelt näha, et on aeg maju remontima hakata. Võib-olla neist tulnukski alustada?” küsib Jelena retooriliselt.

Projekti arutati kitsas ringis

“Projekti avalikku arutelu me muidugi ei korraldanud, vaid korrigeerisime sisuliselt juba umbes kümme aastat tagasi koostatud projekti. Kuid linnavolikogu komisjonides arutati seda küll,” vastas Sillamäe aselinnapea Aleksandr Kanev küsimusele, miks puude mahavõtmine paljudele linnaelanikele ebameeldiva üllatusena tuli. “Projekti põhiprintsiip on linnasüdame ajaloolise ilme säilitamine, kuid vanu puid maha võtmata ei ole võimalik teha vertikaalplaneeringut, paigaldada kommunikatsioone ja panna uut teekatet − vana katte on puude juured ära rikkunud.”

Sillamäe linnavolikogu opositsionääri Oleg Kultajevi sõnul on probleem see, et projektiga ette nähtud uued puud ei tule sama kõrged kui eelmised.

“Minu arvates on see suur puudus, kuna puud kaitsesid puiesteel üsna hästi tolmu ja ettevõtete heitmete jms eest ning nende tähtsust alahinnata ei saa.”

Aleksandr Kanevi sõnul aga ei ole kartustel, et ökoloogia selle tõttu halveneb, mingit alust, kuna puiestee ei ulatu ei sadama ega ka tööstusalani.

Mere puiestee rekonstrueerimistööd peaksid lõppema novembris.