Jõhvi töömess tõi kokku rahvamassi

16. märts 2017 SIRLE SOMMER-KALDA
Kohtla-Järvel elav hollandlane Johannes van Esch uuris ühe võimalusena töövõimalusi Rimi kaubandusketis.

Kohtla-Järvel elav hollandlane Johannes van Esch uuris ühe võimalusena töövõimalusi Rimi kaubandusketis.

Kohtla-Järvelt armastuse leidnud hollandlane Johannes van Esch uuris Jõhvi töömessil mitmesuguseid tööpakkumisi, seadmata nii ametikohale kui ka palgale eriti kõrgeid nõudmisi. Kohalike seas kostus nurinat hoopis rohkem.

 

Johannes van Esch annab endale aru, et Hollandi tasemel palka ta Ida-Virumaal ei leia. Tegelikult on ta nõus leppima vähesemaga kui paljud kohalikud. Näiteks Rimi kaubandusketi pakutud 600eurost töötasu pidas ta täiesti rahuldavaks.

Pole paha

“See poleks Eesti mõistes paha. Hollandis võiksin teenida 1400 eurot, aga maksaksin 500-600 eurot renti. Siin teeniksin 600 eurot, aga maksaksin üüriks 75 eurot. Mis vahet seal siis on? Pole ju mõtet rohkem teenida, kui kulutad ka rohkem. Soomes on ju samuti mõttekam nii tööl käia, et elad Eestis edasi. Soome kolides on kulud kohe palju suuremad.”

Eestis van Eschil töökogemust ei ole − ta on kaks ja pool aastat siinseks töömaailmaks valmistunud. “Kõigepealt tahtsin õppida eesti keelt,” selgitas mees, kes on kodumaal töötanud administraatorina ja arvutigraafikuna. Sellisteks töödeks ei pea ta oma eesti keele oskust veel piisavaks. Seetõttu on välismaalase huviorbiidis esialgu lihtsamad tööd.

Van Esch ei piiranud oma tööotsinguid Ida-Virumaaga, vaid uuris pakkumisi ka Tallinnas ja Viljandis.

“Mul pole sõitmise vastu midagi. Peaasi on saada tööle, mitte istuda kodus. Näiteks Rimi kaubanduskett pakub tööd Tallinnas, nad tagavad tasuta transpordi ning elamispinna. Neli päeva tööl ja kolm vaba sobiks hästi − jõuaksin siis ka kodus käia. Kui aga peaks ise korteri rentima ja maksma 250 eurot üüri, poleks see sellise teenistuse juures mõistlik,” arvas ta.

Kui hollandlane käis töömessil konkreetse sooviga endale töökoht leida, siis Ida-Virumaa mees Gennadi Brazovskihh tuli kohale uudishimust. Keevitaja töökoht on tal olemas − Soomes. Kuni Ida-Virumaa palgatase ei kasva, jätkab ta üle lahe sõitmist.

“Tööd on mul ka siin alati olnud, aga küsimus on palgas. Lisaks kõrgemale palgale on Soomes ka lihtsam töötada − inimestest hoolitakse rohkem ja tingimused on paremad.”

Samal ajal hoiab Brazovskihh ka Ida-Virumaal silmad lahti. “Pere on siin ja olen juba aastaid sõitnud,” põhjendas ta.

Uudishimu tõi töömessile ka endise ajakirjaniku ja pressiesindaja Anti Ronga.

“Olen olnud mitu aastat töötu ja pole töötukassa kaudu erialast tööd leidnud. Käisin ettevõtluskoolitusel. Seal soovitati kirjutada äriplaan ja oma ettevõtlust alustada. Teemaks valisin vutikasvatuse, mida Ida-Virumaal praegu ei ole. Ootan nüüd otsust, kas saan töötukassa starditoetuse või mitte,” ütles Ronk, lisades, et ettevõtlus sobiks hästi, sest ta on väikeste lastega kodune ja eelistaks kodus töötada. Vutikasvatus võimaldaks seda ja selle kogemus väiksemas mahus on tal juba olemas.

Kogus reservi

Ronk arvas, et leiaks Eestis vutimunadele piisavalt turgu. Jaapanis poleks üldse muret. “Seal on keisri otsus, et iga koolilaps peab sööma kaks vutimuna päevas − need on nii kasulikud,” teadis ta.

Eesti koolides on jälle riiklik piimaprogramm ja Jõhvis asuv Farmi Piimatööstus varus töömessil potentsiaalsete töötajate kontaktandmeid.

“Meil on 200 töötajat, see tähendab, et iga päev võib keegi öelda “head aega”. Ega meil voolavus väga suur ei ole, aga ikkagi,” selgitas turundusjuht Ruta Kallaspoolik. Lihtsamatele töökohtadele, nagu lukksepad, operaatorid või pakkijad, peab olema reserv. “Kui tekib vajadus, siis lappame töömessil kogutud ankeetide paki läbi ning võtame ühendust.”

Kallaspoolik rääkis, et mitu messikülastajat avaldas soovi tulla tööle laborisse. “Spetsialistide vastu pole meil midagi. Tööjõud on tegelikult väga suur probleem. Lihttöö tasemel kedagi ikka saab, aga kui räägime spetsialisti tasemest − tehnoloogidest, laborantidest −, siis siin on väga karm tööjõuvajadus. Kui noor lõpetab Tallinnas või Tartus ülikooli ja ütled talle, et tule Jõhvi, siis ta ikka mõtleb kümme korda järele.”

Erihoolekandega tegelev AS Hoolekandeteenused otsis messil tegevusjuhendajaid.

“Praegu on vabu kohti nii Sinimäe kui Sillamäe Kodus ja ka Jõhvis, kus meie esimesed kümme klienti elavad eelmise aasta detsembrist korterites. Nendega töötab kolm inimest ja kõik kliendid käivad osalise ajaga tööl või praktikal. Tulevikus meie teenus Jõhvis laineb ja töötajaid on juurde vaja,” rääkis ASi Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu juht Monika Feofanova.

Messil uuris tegevusjuhendaja töö kohta kümneid inimesi, aga tõsisemaid huvilisi oli kümmekond. “Lootsime, et huvilisi on rohkem. Pakume võimalust tulla proovipäevale ja oma silmaga näha, mismoodi see töö käib. Enne messi tegime töötukassas infopäeva ja 16 inimest oli valmis tulema vaatama, mida erihoolekanne endast Jõhvis kujutab. Loodame, et sellest saab asja,” rääkis Feofanova.

Tegevusjuhendaja tööks sobib sotsiaalharidus. “Kui inimesel erialast haridust ei ole, siis saadame koolitusele,” lisas ta.

Jõhvi töömessil osales kokku 41 tööandjat. Tagasisideankeet saadi 1250 külastajalt, mida on mõnevõrra vähem kui aasta tagasi. “Samas oli juba pool tundi enne messi algust parkimisplats täis ja rahvast murdu,” ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

16. mail toimub Narva töömess, mis on olnud veel rahvarohkem. “Eelmisel aastal külastas Narva messi umbes 2000 inimest. Kolledžisse me ära ei mahu ja kolime messi ümber kutseõppekeskusesse,” lisas Teelahk.